“Võib eeldada, et inimeste reaalsissetulekute kasv on lähikuudel suhteliselt napp ning Eesti mediaanpalka või alla selle teenivate kodanike jaoks on olukord, kus toidukorv ning energiahinnad on üha kallimad, suhteliselt trööstitu,“ tõdeb analüütik.

Eliste toob välja, et nii korterite kui ka üksikelamute hinnad on enamikes Eesti piirkondades kasvanud 2020. aasta sügisest sõltuvalt vara konkreetsemalt puudutavatest teguritest 15 kuni 25 protsendi võrra ning viimaste kuude jätkuv pakkumishindade kasv tõotab tema arvates hoida tehingute hinnad tõusuteel veel pikema perioodi vältel.

“Selle kõige taustal on järsult kiirenema hakanud ka tarbijahindade üleüldine kasv, mis on globaalselt viinud finantsturgudel volatiilsuse kasvuni,“ märkis analüütik ja lisas, et 2008. aastal oli tollase majanduskasvu perioodi lõppfaasis tarbijahindade aastane kasv Eestis 10,4 protsendi tasemel.

“Mis sellele järgnes on teadagi ning hetkel ei ole imestada, et järsult kiirenenud energiahindade tõus on investorid murelikuks teinud, sest selle taustal kardetakse eeskätt majanduskasvu aeglustumist. Euroopa Keskpank väidab aga endiselt, et rahapoliitikas enne kevadet muutusi tõenäoliselt ei tehta ning kõik on suuresti ajutine, viimases on turud globaalsed asunud siiski üha enam kahtlema,“ lisas Eliste.