“Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,” tõi Mardi välja. “Senisele kohtupraktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi, kuid eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20, +21 kraadi ligi,” märkis Mardi.

Korteri tühjaks ja kütmata jätmine, iseäranis pakaselisel talvel ja pikemaks ajaks on kurjast – korterid muutuvad niiskeks, tekib hallitus, külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik. Mardi soovitab korteriühistul alustada probleemse omanikuga rääkimisest – kuid ka siin võib ette tulla takistusi, sest tihtipeale ei pruugi ühistul olla isegi tühja korteri omaniku toimivat kontakti.

“Nii peab ühistu juhatuse liige nagu meisterdetektiiv kulutama hulga aega uurimaks, kes tühja korteri eest vastutab.” Kui miski muu enam tulemusi ei anna, on korteriühistul võimalik kasutada äärmuslikku meedet ning otsustada üldkoosolekul korteri sundvõõrandamine. “See otsus peab olema aga tõesti väga põhjalikult kaalutud. Järgneda võib pikk ning kulukas kohtuvaidlus, kus tõendamiskohustus lasub kahju saanud korteri omanikul,” hoiatas Mardi.

Mardi hinnangul peaks iga korteriühistu liige olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks. “Mõni inimene arvab, et kui tema elab oma korteris kõigest mõnel kuul, siis ülejäänud ajal tehtavad kulutused justkui tema kohta ei käi. Samas hästi hoitud ja toimiv maja on kõigi huvides,” leiab EKÜL õigusosakonna juhataja.