Kinnisvara

Enamik üürileandjaist petab üürnikku tagatisrahaga

Foto: Pixabay

Kuigi võlaõigusseadus näeb ette, et üürniku tagatisraha tuleb hoiustada eraldi kontol ja maksta selle eest üürnikule intressi, peavad sellest reeglist kinni vaid väga vähesed üürikorterite omanikud.

Kinnisvara24.ee tootearendus- ja turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul on seadusest tulenevast kohustusest maksta üürikorteri tagatisrahalt intressi teadlikud vaid üksikud üürnikud ja üürikorterite omanikud: „Tagatisraha, mille üürnik kinnisvara omaniku kätte hoiule annab, tuleb hoiustada eraldi pangakontol ja maksta üürnikule intressi. Enamik üürikorterite omanikest ja üürnikest pole sellest võlaõigusseadusest tulenevast nõudest teadlikud ja maaklerite hinnangul järgib seda reeglit vaid ligikaudu 5% üürileandjatest,“ selgitas Tammeorg.

Võlaõigusseaduse § 308 on kirjas: eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise hoiuseintressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.

Laura Tammeorg lisas, et mõned omanikud, kes on tagatisraha intressinõudest teadlikud, lasevad lepingusse sisse kirjutada punkti, et tagatisrahalt intressi ei maksta: „Enamik üürnikest pole intressi maksmise kohustusest kuulnudki. Tavaliselt küsitakse üürikorterite ja -majade tagatiseks ühe kuu üüri summa, harvem ka kahe või lausa kolme kuu summa ning pikaajaline üürnik paneb oma raha tagatisena pikaks perioodiks lukku. Samas remondifondi osas on teadlikkus tõusnud ja paljud üürileandjad ei kohusta enam üürnikke seda tasuma. Loodame, et teadlikkus tõuseb ka tagatisraha intresside osas.“

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.