„Energiasäästlike hoonete ehitus- ja ostumaksumus tasub ennast väiksemate energiaarvete kaudu ära. Uusarendused on enamasti kõrgema energiaklassiga, kuid tasub tähele panna, et kõrgem energiaklass ei tähenda alati automaatselt energiasäästlikkust,“ sõnas Uibomäe, kelle sõnul tuleb ette ka juhtumeid, kus kõrge energiamärgisega kodu osutub madalama energiaklassiga alternatiivist kokkuvõttes kulukamaks. „Üheks põhjuseks on kodu optimaalne suurus – väiksema, kuid veidi madalama energiamärgisega majapidamise ökoloogiline jalajälg võib olla väiksem kui kõrgema klassi hoonetel, mille pind ületab oluliselt pere vajadused,“ lisas ta.

Energiatõhusa kodu otsingul tasub lisaks sobivale suurusele tähelepanu pöörata ka hoone kujule. „Mida rohkem on põrandapinna kohta seinapinda, seda suuremad on küttekulud. Seega tasub eelistada kompaktseid ristiküliku- või ruudukujulised hooneid,“ sõnas Uibomägi. „Tasub mõelda ka olemasoleva kodu energiatõhusamaks renoveerimisele, mille jaoks on võimalik taotleda nii toetusi kui ka spetsiaalset pangalaenu,“ lisas ta.