Sedasama ei saa öelda mõne teise linna kohta – ehkki Narvas on tehingute arv kõvasti tõusnud, kasvas ruutmeetri hind vaid 17%, mis jääb Eesti keskmisele alla. “Narvas on kinnisvara kallinenud vähem kui Eestis keskmisena ja see mõjutab ka tehingute numbreid,” kommenteeris ta.
“Kui vaadata kogukäivet, siis siin juhib Haapsalu, kuna seal on tehtud 73% rohkem tehinguid ning kuna hinnad on kasvanud, on ka käive kasvanud 125%. Raplas on käive kasvanud 74% ja Valgas 73%. Siiski tuleb meeles pidada, et Tallinnaga võrreldes on ruutmeetri hind väiksemates piirkondades oluliselt väiksem,” märkis Luminori eraisikute panganduse juht.
Tallinnas suurenes tehingute arv aasta jooksul vaid 1% võrra, Tartus 26%. “Tehinguid tehti Tartus oluliselt rohkem ning see on kindlasti positiivne. Pärnus seevastu tehti II kvartalis tehinguid 3% küll vähem kui möödunud aastal, kuid aasta jooksul on arv siiski kasvanud,” kirjeldas Rebane.
Investoritele pole hetkel hea aeg turule sisenemiseks
Üüriturul on pakkumiste arv endiselt kasvamas, samas on tõusmas ka hinnad, mida võib kindlasti pidada viimase aja tugevaimaks trendiks. “Kui pakkumised vahepeal vähenesid, siis nüüd võib näha, et arv on kindlasti hakanud taas kasvama. Üks põhjus võib olla kindlasti selles, et need inimesed, kel oli kinnisvara hetkel veel välja üürimata, otsivad nüüd uusi üürnikke, et talvine periood üle elada ning kõrgetest kommunaalkuludest pääseda,” nentis ta.
Siiski ei soosi praegune üüritulu tootlus hetkel investoreid. “Üürituru hinnad ei ole kinnisvarahindadega nii palju kasvanud, et turule sisenemine oleks investoritele piisavalt atraktiivne. Et olukord muutuks, peaksid kinnisvarahinnad langema ning üürihinnad veidi tõusma. Kuna seda lähiajal näha ei ole, tähendab see, et üüriturule sisenejad ei ole hetkel kuigi aktiivsed.”
Kas viimase aja trendid on märk sellest, et teatud grupp inimesi kolib Tallinnast kaugemale väiksematesse piirkondadesse? “Tallinna kinnisvaraturgu on viimastel aastatel oluliselt mõjutanud välistööjõud, mis on korterite hinda korralikult kasvatanud. Seetõttu on kesklinna korteri soetamine muutunud paljudele üle jõu käivaks. Kuna teatud elanikkonnale on Tallinnas elamine muutunud väga kulukaks, otsitaksegi sobilikke alternatiive veidi kaugemalt. See väljendub tõenäoliselt ka mainitud arvudes ja käimasolevates trendides,” sõnas Rebane lõpetuseks.