Riik kuulutas mais välja 71 miljoni suuruse erakorralise taotlusvooru ning praeguseks pole see maht veel täis saanudki. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on ruumi veel umbes 27 miljoni jagu, kirjutab Postimees. 

Tõenäoliselt hakkabki tulevikus raha meetmetesse stabiilsemalt liikuma, sest riik plaanib väga jõuliselt elamute renoveerimist toetama asuda.

Tänavu juulis vastu võetud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia seab ette üliambitsioonika eesmärgi: aastaks 2050 tuleb terviklikult rekonstrueerida kogu Eesti enne 2000. aastat ehitatud hoonefond. Muuhulgas näeb strateegia ette, et korterelamuid korda tehes tuleks arvestada ka regionaalse tasakaalu aspekti.

Seetõttu katsetati tänavu esimeses, 28,5 miljoni suuruses taotlusvoorus lahendust, kus Eesti jagati viide regiooni ning sisse toodi erisused: Tallinna ja Tartu linna korteriühistud said elamute kordategemiseks taotleda vaid 30-protsendilist toetust. Nendega külgnevate valdade asustusüksusi rahastati 40 protsendi ulatuses.

Ülejäänud Eestit toetati 50 protsendiga. Seetõttu oligi Põhja-Eesti piirkonda, sealhulgas Harjumaale alguses ette nähtud 3,9 miljonit ja näiteks Ida-Viru maakonda 3,6 miljonit eurot.

Ida-Virumaa projekt ebaõnnestus täielikult. 3,6 miljoni peale rahuldati vaid üks taotlus. Ning kiirelt sai selgeks, et raha tuleb ümber suunata.

Pärast raha ringitõstmist juhtuski see, et kuigi Ida-Virumaale oli alguses ette nähtud peaaegu sama suur summa kui Harjumaale ja Tallinnale kokku, rahastati ainuüksi Tallinnas lõpptulemusena 21 kortermaja ja Ida-Virumaal üks.

Probleem ei ole uus. Terve selle aja jooksul ehk alates 2010. aastast, mil Eestis on kortermajadele rekonstrueerimistoetusi jagatud, on Ida-Virumaal tehtud riigi toel korda 13 kortermaja. Harjumaal ja Tallinnas seevastu 534 ja Tartumaal 213. Kortermajade hulga poolest on idapoolseim maakond Eesti suuruselt kolmas: ehitusregistri andmetel on seal 2140 korterelamut.

Peamised leige huvi põhjused näivad peituvat pankades ja väheses teadlikkuses. Kuna Ida-Virumaal maksab kinnisvara vähe, ei anna pangad sinna lihtsalt laenu. Toetuse teine pool tuleb ühistutel endal katta ja selleks pole neil raha.

«Neid kortermaju ei ole, mis suudavad omavahenditega kõik korda teha. Tuleb võtta pangast laenu ja selleks peab tagatis olema aktsepteeritav. Maapiirkondades see pankade jaoks nii ei ole. Ja ma saan neist täitsa aru,» ütles Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Ka KredEx on adunud, et pankade raha ei kipu suurematest linnadest kaugemale jõudma. Seetõttu toodi tänavu mais turule lahendus, kus KredEx hakkab peale toetuse andma ise ka korteriühistutele renoveerimislaenu.

Ühistud saavad seda taotleda juhul, kui pank on laenu andmisest keeldunud või pakutud tingimused on ebamõistlikult kulukad. Laenu suurus ühistu kohta on kuni kolm miljonit eurot ning intress algab kolmest protsendist, mis on KredExi sõnul võrdne pankade pakutavaga.