“See illustreerib täpselt, et küsimus pole selles kas üürileandja satub murekoorma otsa, vaid millal see juhtub,” avaldab Alain Aun, Rendini tegevjuht ja kaasasutaja. “Ühtlasi kinnitab see, et pikka aega muutusteta olnud üüriturg vajab uudsemat lähenemist, mis aitaks ennetada võimalikke riske ja looks turvalise üürisuhte,” lisab ta.
Suure osa probleemidest moodustasid üüri- ja või kommunaalmaksete võlgnevused (44,8%) ning elupinnal olnud vara rikkumine või lõhkumine (28,1%). Lisaks toodi oma kogemustest välja üürniku sobimatut käitumist (nt pidutsemine, lärmamine), lepingutingimuste eiramist (nt päevapealt väljakolimine) ja ebapiisavat koristamist.
Tagatisraha ei korva tekkinud kahju
Vastajad, kes kinnitasid mingit sorti probleemide kogemist, nendest 30,2% jaoks rahalist kahju ei tekkinud ja 23,8% ei osanud selle suurust hinnata. Ülejäänud vastajate jaoks varieerus kahju 50 eurost kuni tuhandete eurodeni, mis teeb keskmiselt 1900 eurot ühe üürileandja kohta.
“Üüriturul on tavaks küsida ühe kuu üürisummaga võrdne tagatisraha ja seda loetakse kui turvalist lahendust, et tegeleda võimalike probleemsete üürnikega. Traditsioonilise tagatisraha kaotamiseks piisab vaid sellest, kui üürnik ühe kuu üüri võlgu jääb. See ütleb väga selgelt, et tagatisraha kontseptsioon ei toimi,” selgitab Aun.
Ta lisab, et seda saab kinnitada ka Rendini kogemuse põhjal.
“Kahe aastaga on meie kaudu sõlmitud 2000+ üürilepingut, millesse on sisse ehitatud üüri- ja kommunaalmaksete garantii ja varakaitse omanikule ning tagatisrahata üürimine üürnikule. Kui mingi probleem on tekkimas, siis esimese asjana me loomulikult tahame olukorda lahendada ja kahjusid ennetada. Samas alati see ei lähe nii ja kahjude käsitlemisel näeme, et üldjuhul need ulatuvad suuremate summadeni kui eelpool mainitud klassikalise tagatisraha suurus.”
