Seadus muutub pisut ka tagatisraha maksimaalse määra osas. Nimelt saab üürileandja uue regulatsiooni järgi nõuda, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri või kuni Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses, mille Statistikaamet on avaldanud lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaasta kohta. Valik sõltub sellest, kumb näitaja on suurem.
Tagatisraha suurema nõude lubatus on iseenesest tore, kuid kui vaadata turupraktikat, siis väga vähesed üürileandjad kasutavad maksimaalset tagatisraha nõuet. Pigem on turul trend nõuda tagatisraha ühe kuu eest.
Samas on tagatisraha üks väheseid üürileandja efektiivseid kaitsevõimalusi, mistõttu peaksid nad seda kasutama nii laialdaselt kui võimalik. Üürnikul on tagatisraha õigus maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, ehk ka üürniku jaoks ei ole sellisel juhul kõrgem tagatisraha nõue liigselt koormav. Üürnik, kes ei soovi tagatisraha üldse maksta või soovib seda teha minimaalses määras, peaks üürileandja häirekella käima lööma, kuna see võib viidata asjaolule, et üürnik pole piisavalt maksejõuline, et üüri või kõrvalkulusid korralikult tasuda.
Mida tuleks aastast 2021 kajastada lepingus üürileandjal ja mida peaks jälgima üürnik?
Aastal 2021 sõlmitud üürilepingusse tuleks üürileandjal kirja panna leppetrahvid igasuguste kohustuste rikkumise puhul (näiteks suitsetamine, lemmikloomade loata pidamine, naabrite häirimine jne). Samamoodi ka viivisemäär, kui soovitakse seaduses sätestatust kõrgemat määra kasutada (lubatud kuni kolmekordne tõus).
Kuna uue eelnõu järgi on lubatud remondifondi väljanõudmine üürnikelt, siis peaksid nad jälgima, kas nad on sellega nõus (üürileandja peaks loomulikult sellise nõude esmalt lepingusse panema, kui soovib seda üürnikult nõuda). Hiljem üürnik remondifondinõuet vaidlustada ei saa, nagu varasemalt tehti („vana“ regulatsiooni järgi).
Üürnik peaks jälgima ka seda, millises seisundis ta üüripinna pärast lepingu lõppemist peab üürileandjale tagastama. Nimelt on uue seaduse järgi võimalik kokku leppida, et üürnik tagastab pinna seisukorras, milles on kõrvaldatud loomulikust kulumisest tekkinud puudused (või hüvitab selle kõrvaldamise kulud).