Ostjana veendu, et kõik kaasomanikud oleksid tehingust teadlikud
Kaasomanike müügitehingust teavitamine võiks olla omaniku ehk müüja vastutus, aga kuna müüjal ei ole otseselt vahet, kes tema kinnisvara ära ostab, siis eelkõige mõjutab eelisostuõiguse kasutamine hoopis ostjat. Katrin Aron rõhutas, et kui ostja tunneb huvi kinnisvara vastu, mis on kaasomanduses, siis tuleks e-kinnistusregistri ja müüja abil välja uurida, kes on teised kaasomanikud ja kas neil on ostuhuvi.
Kahekuist ostueesõiguse perioodi ei kohaldata juhul, kui omanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa oma lapsele või vanemale. „Kaasomandisse kuuluvat mõttelist osa kinnisvarast võib võõrandada, pärandada, pantida või muul viisil käsutada ilma teiste kaasomanike sekkumiseta,“ täpsustas Aron.
Kaasomanike müügitehingust teavitamine tuleb fikseerida kirjalikult
Ostja jaoks on oluline, et tal oleks kirjalik tõestus, millel fikseeritakse müügitehingust teavitamise kuupäev ja kaasomanikud kinnitavad oma allkirjaga, et on tehingust teadlikud. Võib kasutada ka meili teel teavitust, aga sel puhul on oluline, et kaasomanikud kirjale vastaksid – siis jääb märk maha, et kõiki osapooli on tehingust teavitatud.
Silvar Sepp tõi välja juhtumi oma praktikast: „Müüja ega ostja ei võtnud kaasomanikelt kirjalikku kinnitust ning üks kaasomanik teavitas alles aasta pärast, et tema polnud tehingust teadlik ning soovib kasutada oma eelisostuõigust. Selleks ajaks oli objekti hind kinnisvaraturu muutumise ja uue omaniku renoveerimistööde tulemusena peaaegu kahekordistunud, kuid seaduse alusel kehtib kaasomaniku eelisostuõigus algse hinnaga.“
Suuremate ümberehitus- ja remonditöödega tuleb oodata eelisostuperioodi lõppemiseni
Kui ostetakse endale uus kodu, siis tahetakse sinna enamasti esimesel võimalusel sisse kolida. Sageli tehakse aga enne sissekolimist remont, et soetatud kodu saaks värske ilme, mis vastab uute omanike maitse-eelistustele. Selliste töödega tuleks kaasomandis kinnisvara puhul aga oodata kuni 2-kuine periood saab läbi kõigi kaasomanike jaoks. „Vastasel korral võib juhtuda, et remonti investeeritud raha ja aeg tuleb nö korstnasse kirjutada,“ lausus Katrin Aron.
Edasi lükata ei tasu kinnisvara heakorraks vajalikke kulutusi
Aroni sõnul ei ole tarvis edasi lükata hädavajalikke kulutusi, millest sõltub kinnisvara heakord: „Näiteks kui katus laseb läbi või mõni kandev tala on läbi mädanenud, siis sellised remonttööd on kinnisvara seisukorra parendamiseks hädavajalikud ja neid võib teha juba enne 2-kuist eelisostuperioodi lõppu.“
Sellisel juhul tasub fotode või eksperthinnangu abil fikseerida kinnisvara seisukord, et oleks võimalik hiljem selgitada tehtud töö põhjust ja vajadust. Katrin Aron: “Isegi kui parendustöö tellinud ostjal tuleb 2 kuu jooksul ostetud kinnisvarast loobuda, tasutakse üldjuhul sellised tõendatud vajadusega parendustööde kulud. Kui aga uuendatakse sisekujundust – näiteks värvitakse seinu või vahetatakse parkett, siis selliseid töid ei loeta hädavajalikuks ja nendega oleks targem oodata, et oma rahast mitte ilma jääda.“