“Tegelikult seda kõrgust juba vähendati. Algselt see oli 18,6 meetrit, nüüd on 17,8 meetrit, aga ka see on liiga kõrge isegi viiekorruselise maja kohta. Vana-Kalamaja 6 ja 8 korteriühistu on selle vastu ja tegelikult on siin terves kvartalis igas majas inimesi, kes on linnale vastuväiteid esitanud,” lausus Sööt. Vana-Kalamaja 6 neljakorruseline maja on ainult 14 meetri kõrgune ning elanikel on ootus, et nende ja vanalinna vahele kõrgemat hoonet ei ehitata.
Sööt rõhutas, et elanikud ei ole uusarenduste vastu. “Väga hea, et sinna midagi uut tuleb, aga hoone kõrgus tuleks ikkagi üle vaadata, et kas see ikka on parim lahendus. See hoone varjaks terves kvartalis kõikide majade vaated ära,” leidis ta.
Linnaplaneerimisameti juhataja Ivari Rannama sõnul on kavandatava hoone absoluutset ja suhtelist kõrgust juba vähendatud. “Meile on avaliku väljapaneku ajal tulnud mitmeid ettepanekuid ja neid me vaatame praegu läbi. Hoone kõrguse puhul lähtume sellest, et kunagi on tehtud terviklik kvartali makett ja Kopli tänava ääres on hooned pigem kõrgemad,” lausus Rannama.
Konflikt ongi tekkinud sellest, et ametnikud vaatavad Kopli tänava ehitusjoont, elanikud aga Vana-Kalamaja tänava oma. Kusjuures seal hoonete kõrgused vanalinna suunas vähenevad.
Tallinna linnavõimu kriitikud on juba aastaid ette heitnud linna planeerimist kinnistute kaupa.
Rannama sõnul pole hoone kõrgus veel lukku pandud. “Eks me peame kaaluma kõiki argumente, mis on toodud, aga me oleme arvestanud linnalist terviksituatsiooni ja kui me vaatame korruste kõrgusi, siis need ei ole ülemäära kõrged,” leidis ta.
Linnaplaneerimise ameti nägemuses jääb Kopli 2b kinnistu kõrvale viiekorruseline või kui tänavatasandi korrust ka lugeda, siis lausa kuuekorruseline hoone. Nii polevatki probleemi selles, kui Kopli 2b ja 2c kinnistutele kerkivad samuti viiekorruselised hooned, mille viimane korrus peab olema väikese tagasiastega.
Küsimusele, kas kahele nii lähestikku asuvale kinnistule ei peaks koostama ühist detailplaneeringut, vastas Rannama, et kuna kinnistutel on erinevad omanikud, kes on asunud oma omandiõigust eri aegadel teostama, on see täiesti normaalne. Tallinna linnavõimu kriitikud on juba aastaid ette heitnud linna planeerimist kinnistute kaupa ning suurema pildi mittenägemist.
Ka Sööt leidis, et kui mõlemad planeeringud realiseeritakse, on pilt üsna kole. “Seal võetakse päris palju puid maha ja täisehitusprotsent saab vist olema 80,” ütles ta.
Sööt lisas, et kogu aeg on tunda, et linnaplaneerimise amet esindab justkui arendaja huvisid ega taha inimeste muredele tähelepanu pöörata. “Linn võiks veidi ka elanike poolel olla. Me ei ole ju kogu arenduse vastu, vaid oleme esitanud mõjukad argumendid ja üsna mõõdukad soovid,” ütles Sööt.
Rannama kinnitas, et kõik ettepanekud vaadatakse läbi ja kindlasti korraldatakse ka planeeringu avalik arutelu. Kuna vastuväiteid on palju ja tõenäoliselt ei õnnestu neid kõiki avaliku arutelu käigus lahendada, esitatakse planeering ilmselt ka rahandusministeeriumile järelevalveks.
“Esimesed vastuväited saatsime linnale juba aasta tagasi ja tasapisi tulid nendele ka vastused, millest jääb mulje, et linn on ikkagi arendaja poolel. Meid aitav advokaadibüroo leiab samuti, et linn ei ole korrektselt käitunud ja nende toodud põhjendused ei ole piisavad,” rääkis Sööt.
