Muuhulgas veendub kohalik omavalitsus loamenetluse käigus selles, et ehitis on kasutamiseks ohutu, iseäranis elektripaigaldise nõuetekohasuse ja tuleohutuse aspektist, ning, et ehitamisel on järgitud asjatundlikkuse põhimõtet. Väljastatud kasutusluba annab ehitise omanikule kindluse ja meelerahu, et tehnosüsteemid on ehitatud vastavalt nõuetele ning ei kätke endas puuduseid, mis hiljem valusalt näppu lõigata võivad. Sestap finantseerivad pangad ja kindlustavad kindlustusseltsid sellist vara meelsamini.
Ärikondliku kinnisvara puhul on oluline eeskätt ka see, et ehitist kasutataks vastavalt projektis ette nähtud kasutusotstarbele. Silmas tuleb pidada seda, et ehitise sisseseade ja tuleohutuspaigaldised peavad olema nõuetekohaselt projekteeritud vastavalt ettevõtte majandustegevuse liigile, et võimalikke ohtusid miinimumini viia. Alles hiljaaegu jättis Riigikohus kindlustusseltsi ja jäätmekäitlusettevõtte vahelises märgilises kaasuses õiguse kindlustusandjale. Ettevõtja jaoks tähendas see ligi 10 miljoni euro suurust kahju.
Omavolilised hoonete rekonstrueerimised, energiasäästlikumaks muutmised, tehnosüsteemide vahetamised tuleb tagantjärele seadustada.
Praktikas on levinud, et ehitamise käigus on tehtud projektist mõningaid kõrvalekaldeid ning vahetatud tehnosüsteemi liiki. Sellisel juhul tuleb seadustamise protsessis sageli kaasata tuleohutusekspert, kes veendub ehitise vastavuses kehtivatele tuleohutusnõuetele. Oma töös näeme tihti, et näiteks möödunud sajandil ehitatud tootmis- ja laohoonetel on kulude kokkuhoiu nimel vahetatud iganenud kütteseadmed tänapäevasemate ja ökonoomsemate vastu, ent dokumentatsioon on jäänud korrastamata ja vajalikud auditid teostamata. Elekter ja tuli aga paraku ei halasta, mistõttu on paslik nii enda meelerahu huvides kui ka võimaliku õnnetusjuhtumi valguses oma vara ja töötajate elu ja tervisega mitte riskida.
