Tema sõnul ei pruugi vanas majas korterit ostes kõik parandamist vajavad vead kohe märgata olla. „Probleemid nagu kehv soojapidavus, seinte vilets heliisolatsioon ja aegunud kütte- või ventilatsioonisüsteem ei ole korterit külastades nähtavad. Need ilmnevad alles sisse kolides või pikemalt sees elades,“ rääkis ta ning lisas, et vanade korterite kaasajastamisel võib osutuda parajaks pähkliks ka tehnosüsteemide uuendamine.

„Näiteks uue gaasikatla või muu moodsa seadme kasutuselevõtmine võib nõuda vanas korteris väga kalleid ümberehitusi. Kui rahakott sellist väljaminekut ei luba, ehivad edaspidi korteri seinu inetud torud ja kaablid. Ka kubu paigaldamine valmistab tihti vanade korterite omanikele peavalu – kubu toru korstnalõõri juhtides ei saa olla kindel, kas suits ja toidulõhnad juhitakse tegelikult ka majast välja või hoopis naabri kööki,“ tõi ta näiteid levinud probleemidest.

Tema sõnul pole amortiseerunud kortermajades uute hoonetega võrreldavate mugavuste loomine küll võimatu, kuid see nõuab kokkulepet naabritega ning igakuised maksed remondifondi võivad teha kosmilise hüppe. „Tänapäeval on võimalik paigaldada vanadele paneelmajadele isegi lifte, aga nii kallist ja tehniliselt keerukat projekti julgevad käsile võtta väga vähesed ühistud,“ selgitab YIT esindaja.

Tema sõnul tunnevadki seetõttu koduostjad järjest enam huvi uusarendustes loodavate korterite vastu – uued majad suudavad tagada elanikele palju suuremat mugavust.

„Uued majad on reeglina energiasäästlikumad, madalamate kommunaalidega ja sealsete korterite planeeringud on läbi mõeldud arvestades tänapäeva inimeste elustiili ja vajadusi. See torkab eriti silma suurte perekorterite puhul. Kui uutel neljatoalistel korteritel on pea alati kaks tualettruumi, siis vanades kortermajades üldjuhul sellist luksust ei ole ning suur pere peab hoolikalt oma igahommikust tualeti­graafikut kavandama,“ räägib Aljas.

Aljase sõnul näitas uuring, et koduostuhuvilised kaaluvad meelsasti vana, kuid renoveeritud korteri soetamist. Ka sellise kodutüübi puhul on omad riskid, nentis ta.

„Renoveeritud vana korterit ostes puudub adekvaatne info, milliseid töid remondi käigus tehti, milline oli ehitustööde kvaliteet ja kas kõik ehitustööd olid üldse lubatud. Kui ümberehituse käigus tehti näiteks muudatusi korteri kandekonstruktsioonides ning seda pole korrektselt dokumenteeritud või kooskõlastatud, võib see hiljem palju pahandust tekitada,“ rääkis ta.

Uute korterite ostjad ei pea selliste teemade pärast pead vaevama – arendajal on kohustus saada korteri valmimise järel sellele kasutusluba, anda omanikule kogu informatsioon korteri tehnosüsteemide kohta ning likvideerida garantiiaja jooksul kõik ilmnenud vead.