Veel aastake tagasi oli olukord vastupidine. Pakkumiste arv jäi vähemaks ja turul valitses kinnisvaradefitsiit. Nõudlus oli suur, ostjad olid nõud teineteist üle pakkuma – peaasi, et tehing tegemata ei jääks. Nii läks napi pakkumiste arvu juures tehingute hind üleloomulikult kiiresti üles.
Pakkumiste arvu langusest kasvule pöördumine ja nõudluse ehk ostuhuviliste vähenemine tähendavad, et pilt on radikaalselt muutunud. Uues kinnisvaraturukeskkonnas on iga ostuhuvilise kohta pakkumisel rohkem müügiobjekte.
Suurenev pakkumine laiendab ostjate valikuvõimalust ja võtab maha pinged, et ostuotsuse langetamisega tuleb tormata ning et koheselt mitteotsustamine võib tähendada kõrgemat hinda või sobilikust kinnisvaraobjektist ilmajäämist.
Kas muutunud olukord viib hinna alla?
Olukorras, kus trumbid on jagatud ostjate kätte, on õigustatud küsimus – kas peaksime ootama hinnalangust? Surve hindadele on igal juhul tugev. See ei saagi teisiti olla olukorras, kus müügihuvi tuleb turule juurde, kuid ostjaid jääb vähemaks. Hinnatõus on väga selgelt peatunud, mida näitab ka portaali KV.EE pakkumishindade horisontaalne liikumine.
Majandusprognoosid ootavad käesoleva aasta teiselt poolelt ja 2023. a esimeselt poolelt lühiajalist ja teravat majanduslangust. Käesolevalt 2022. a või järgmiselt aastalt oodatakse aasta keskmisena siiski pigem majanduskasvu peatumist kui langust.
2023. a teises pooles võiks majandusprognooside alusel hakata majandus liikuma taastumise kursil. Seejuures näeme nii sel kui järgneval aastal väga tugevat majanduse nominaalset kasvu.
