Korterite hinnad said 2020. a koroonast räsida, kuid asusid aasta teises pooles kerkima. 2020. a lõpuks olid vanemate nõukogudeaegsete paneelelamute korterite hinnad peaaegu aastatagusele tasemele jõudnud.

Uuemate korterite hinnad aga ületasid eelmist aastat. Jaanuarikuine Tallinna keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli maa-ameti andmete 2234 eurot. See on 218 eurot ehk 11 protsenti rohkem kui aasta varem.

„Praktika kinnitab, et kui kinnisvaratehingute arv läheb üles, järgneb hind sellele mõne kvartali pärast. Jaanuaris juba näemegi, kuidas kaubaks lähevad sellised korterid, mis veel mõni aeg tagasi poleks ostjatelt isegi tähelepanu pälvinud. Seejuures ajab tugev nõudlus ja vähene pakkumine hinnad üles,“ kirjeldas Tarvo Teslon korteriturul toimuvat.

Kinnisvara pakkumiste arvu kiire suurendamine ei ole enamasti võimalik. Korterite uus müügipakkumine tuleb eelkõige kinnisvaraarendajatelt, kes toovad müüki uusi projekte, hooneid ja kortereid. Uute korterite ostjad omakorda panevad enda endise eluaseme müüki ja seeläbi suurendavad vanemate korterite pakkumist.

„Kiired ostjad on uute korterite pakkumist vähendanud viimaste aastate miinimumini. Uusi kortereid on viimastel kuudel tulnud vähem pakkumisse kui ära on ostetud. Pole põhjust arvata, et ostjate arv peaks ootamatult vähenema hakkama. Täna ostetakse uusi kortereid, mis valmivad alles aasta-pooleteise pärast. Seetõttu vanemaid kortereid müüki juurde veel ei tule. Need suundumused annavad alust arvata, et jaanuarikuine kiire kinnisvara kallinemine jätkub vähemalt seni, kuni ostjad hoogu maha ei võta või uut pakkumist mõistlikul määral peale ei tule,“ prognoosis Tarvo Teslon.