Üürimine passib aga hästi neile, kes ei soovigi püsivalt ühes kohas elada ja kelle vaba hing ihkab liikuvust ja vabadust. Igal juhul tasub aga kaaluda oma rahalisi võimalusi, pikaajalisi plaane ja elustiili, et teha kõige sobivam otsus.

Üks või teine?

Kadi soovitab eelkõige rendile mõelda, kui tulevikuplaanid ei ole päris kindlad. Ehk tahad proovida elu teises riigis või linnas ega suuda täpselt ettegi kujutada, milline su päriskodu olema peaks. Üürimine annab vabaduse oma elukohta kiiresti muuta, ilma et peaksid muretsema vara müügi või laenukohustuse pärast. Üürilepingu saab mõistliku etteteatamisajaga lõpetada, nii et saad kui vaba lind edasi liikuda, kui tekib uus töövõimalus, leiad unistuste kodu või soovid lihtsalt elukohta vahetada.

Ka rahakotti ei pea liigselt koormama – üürides väldid suure sissemakse tegemist, mis kodu ostmisel vajalik on. Üürikodud on sageli ka möbleeritud, nii et ei pea mööbli- ja tehnikapoodides kreepsu saama.

Ostmisele tasuks aga mõelda, kui tekib majanduslik võimekus – suudad teha sissemakse ja tead, et saad igakuiselt laenumaksed tasutud. On suur pluss, et laenuperioodi lõpus kuulub kodu täielikult sinule. See tähendab, et oled panustanud enda tulevikku, mitte maksnud kellegi teie vara eest. Pikas perspektiivis on see sageli ka soodsam.

Oma tuba, oma luba – ostetud kodus on ka täielik vabadus teha sisekujunduslikke muudatusi vastavalt oma maitsele ega pea järgima üürileandja reegleid ja piiranguid. Kokkuvõttes võiks üürida, kui vajad paindlikkust ja pole valmis suureks alginvesteeringuks. Osta tasub aga siis, kui oled valmis püsivaks lahenduseks ja soovid investeerida oma tulevikku.

Esimese kodu ostmine võibki olla hirmutav, ent ole valmistunud

Esimese kodu ostuga seoses võib öelda, et see on sageli suurim investeering, mida inimene elus teeb. Pole ime, et seda otsust vaagitakse pikalt. Kadi tõdeb, et paljud esmakordsed koduostjad jagunevad kahte gruppi – ühed, kes teavad väga täpselt, mida nad otsivad, ja teised kel pole kindlat ettekujutust, milline peaks kodu olema.

Pidades plaani osta esimene kodu, on Kadi sõnul esimene samm panna paika eelarve ja suhelda kodupangaga. See aitab kitsendada valikuvõimalusi ja fokusseerida otsinguid. Teiseks tee aga ring ümber piirkonnavalikule. Prioriseeri olulised ja meeldivad omadused. Kuna sageli on valikus mitmeid häid kodusid, tasub soovid tähtsuse järgi reastada.

Kui olulised kriteeriumid on täidetud, aitavad meeldivad lisaväärtused otsust langetada. Näiteks kui otsid 2-toalist korterit Mustamäel, võib valik olla lai. Siis on abiks, kui tead täpselt, mis sulle veel oluline on – ehk sportimisvõimalused, rohealad? Maakleri sõnul on ostjad hakanud pidama väga oluliseks kriteeriumiks küttelahendusi. Maaküte ja päikesepaneelid on näiteks suurepärased valikud, kuna need vähendavad energiakulusid ja on loodussõbralikumad.

Planeering ja kodu praktilisus mängivad samuti suurt rolli. Läbi tuleb mõelda, kas magamis- ja eluruumide paigutus on loogiline, kas vannitube on piisavalt ja millised on vaated. Kui plaanid lähiaastatel perelisa, tasub kohe võtta suurem elamispind, et säästa end hilisematest kolimiskuludest ja -muredest.

Samuti on äärmiselt oluline kodu kvaliteedi hindamine. Enne ostu tasuks kindlasti kontrollida seisukorda – et ei esineks niiskusprobleeme, hallitust ega struktuurilisi kahjustusi, vaadata üle vee- ja elektrisüsteemide töökord ja küttesüsteemi efektiivsus. Selles osas tasub kindlasti suhelda naabrite ja korteriühistu juhatusega.

Aga mis peamine – usalda oma sisetunnet. Kuigi kõik olulised kriteeriumid võivad paberil klappida, on kodu ostmisel väga oluline ka “oma kodu” tunne. Võta aega ja vaata kodu erinevatel aegadel, kujutle seal elamist – kas näed, kuidas mööbel paigutub või kuidas veedad aega perega? Kui tunne on õige ja kõik kriteeriumid täidetud, siis on see ilmselt õige valik.

Ära neid vigu tee

Kadi teab oma kogemustest, et esmaostjad kipuvad olema oma esimesest kodust nii elevil, et keskenduvad vaid emotsioonidele ja unustavad detailid. Ta soovitab pidada pausi ja keskenduda olulisele. Näiteks tuleb uurida, kas korteri müüjal on volitused seda müüa, milline on omandivorm ning kas korteriühistu on toimiv. Samuti on oluline teada, kas ühistul on laenukohustusi või plaan peagi võtta ette maja renoveerimistööd.

Notari juures sõlmitav ostu-müügileping on vajalik, et kinnitada tehing ametlikult. Oluline on, et kõik kokkulepped – näiteks mööbli üleandmine või parandustööd – kajastuksid lepingus. Müüja vastutab ka pärast tehingut varjatud puuduste eest, seega on ostjal õigus mõistliku aja jooksul võimalikest probleemidest teada anda.

Finantside planeerimine on koduostu puhul kriitiline. Tuleks realistlikult hinnata oma võimekust nii sissemakse kui ka igakuiste laenumaksete osas. Erinevate pankade pakkumiste võrdlemine aitab leida parima laenu tingimused ning ärge unustage kaasata kutselist hindajat, kelle hinnangut pangad aktsepteerivad. Lisaks tasub kontrollida, et korteril oleks kasutusluba ja see poleks seotud kehtiva üürilepinguga. Uue arenduse puhul on arendaja tausta uurimine samuti oluline, et veenduda projekti usaldusväärsuses.

Kes küsib, see vastused saab

Esmase koduostjana kipub tihtipeale olema kõik nii uus, et ei oskagi midagi väga küsida. Siin on küsimused, mida tasub kindlasti müüjale esitada.

• Millised on korteri kommunaalkulud (vesi, küte, elekter, prügivedu, haldus, remondifond)?
• Milliseid renoveerimistöid on ühistu teinud ja millised on tulevikuplaanid?
• Kes on naabrid? Püsielanikud või üürnikud, noored pered või üksinda elavad inimesed?
• Kuidas on korraldatud parkimine? Kas korteril on oma parkimiskoht?
• Kui lähedal on lasteaiad, koolid ja muud vajalikud asutused?
• Kui kaua võtab aega tööle või kesklinna sõit, eriti tipptunnil?
• Kuidas on lood kuritegevusega piirkonnas?
• Millal tehti korteris viimati remont ja kas midagi plaanitakse enne sinu kolimist uuendada?
• Kas trepikojauksed käivad lukku ja kuidas saavad külalised sisse?
• Kas trepikotta võib jätta lapsevankri või jalgratta?
• Kas lemmikloomad on lubatud ja millised on suitsetamisreeglid?
• Millistesse tubadesse paistab päike?
• Kas korteril on varjatud puudusi, millest peaks teadlik olema?
• Mida täpselt hinna sees on – kas mööbel ja tehnika jäävad korterisse?
• Miks omanik korteri müüb ja kui kaua on ta seal elanud?
• Kui vana on maja katus, torustik, elektrijuhtmestik ja küttesüsteem?
• Kas ühistul on võetud laen, mille tasumisesse pead tulevikus panustama?
• Kui kaua on korter olnud müügis?