Seda saab teha guugeldades ja sotsiaalmeediast uurides. Et teada saada, milline on olnud inimese maksekäitumine, tuleks teha krediidikontroll. Lisaks peaks jõudma selgusele, kas tal on kindel sissetulek, et ta suudab maksta korteri üüri ja kommunaalkulusid. Toon ühe näite. Üürikorterit otsis üksik inimene, kuid korteri üleandmisele ilmus ka teine osapool, kellest ei olnud ma teadlik. Kuna teisel osapoolel olid makseraskused, jäi üüritehing lõpule viimata. Alati tuleb olla teadlik, kes antud üürikodu soovib – see aitab vältida hilisemaid probleeme.
- Selgita välja, kas üürihuvilisel on lapsi ja/või lemmikloomi!
Turvatunnet pakub see, kui on teada üürihuvilise üldised harjumused. On küllalt palju korteriomanikke, kes välistavad lemmikloomaga üürilised. On aga ka neid, kes lepivad lemmikloomaga juhul, kui loom on kindlustatud. Kindlustusleping kaitseb nii omaniku vara kui ka lemmikloomaga üürnikku, sest kui loom midagi ära lõhub, saab tänu kindlustusele kahju oluliselt soodsamalt hüvitada.
Tõsiasi on ka see, et väikeste lastega peredel on üürikorterit raske leida. Paljud omanikud eeldavad, et väikesed lapsed ei oska kindlasti nende vara hoida, ega anna lastega üürihuvilistele võimalustki end tõestada. Seega, kui on võimalus, siis oleks alati hea, kui oleks olemas soovitus näiteks eelmiselt üürileandjalt – see annab omanikule suurema kindlustunde, et tema vara on hoitud.
- Selgita välja, mis põhjusel ja kui kauaks huviline endale üürikodu otsib!
On hea teada, miks üürihuvilisel on üldse vaja kolida – kas näiteks seetõttu, et tema eelmine üürikodu läheb müüki või on tal vaja elada ajutises kodus ajal, kui enda vara valmib. Võib muidugi olla ka halvem versioon – et inimene ei tule teises kohas maksetega toime ja vajab seetõttu uut kodu. Põhjuseid võib olla veelgi, igal juhul oleks hea neid teada.
- Pane tähele, kui üürihuviline hakkab tingima!
