Katrin Aroni sõnul on oluliselt kahanenud erinevus müügihinna ja reaalse tehinguhinna vahel. „Tavapäraselt pannakse kinnisvarakuulutus üles veidi kõrgema hinnaga kui loodetav tehinguhind, et ostjal jääks kauplemisruumi. Tänavune aasta on aga toonud uue trendi, kus kõrgest nõudlusest tulenevalt hinnaalandust ei tehta või müüakse objekt isegi esialgsest kuulutuse hinnast veidi kallimalt. Ostjad on hakanud üksteist üle pakkuma ja tehinguni jõudmise nimel ollakse valmis maksma kõrgemat hinda.“

Näiteks tänavu suvel oli suvila ruutmeetri keskmine pakkumishind 870 eurot ja tehingu keskmine hind 869 eurot. Majade pakkumis- ja tehinguhinna erinevus oli veidi suurem: pakkumishind müügikuulutustes keskmiselt 674 eurot ruutmeetri kohta, tehinguhind aga 658 eurot ruutmeetri kohta.

Kõige rohkem ostu-müügitehinguid tehakse läbi aastate Harjumaal. Suurim kasv majade ja suvilate tehingute arvus oli Läänemaal, kus tehti tänavu üheksa kuuga 56 protsenti rohkem tehinguid kui eelmisel aastal. Pärnumaa majade ja suvilate tehingute arv kasvas 40 protsenti. Majade ja suvilate tehingute arv langes vaid Järvamaal ja Võrumaal, kõikides teistes maakondades tehingute maht kasvas.

Katrin Aron selgitas, mis põhjusel just eramud ja suvilad ostjatele tänavu niivõrd suurt huvi pakuvad. „Tarbijakäitumist mõjutab endiselt tugevalt koroonapandeemia. Ühest küljest on inimestel rohkem säästusid, mida kinnisvarasse investeerida, sest reisimise ja meelelahutuse peale kulutati viimase pooleteise aasta jooksul vähem. Teisalt veedetakse kodus varasemaga võrreldes rohkem aega ja see on toonud kaasa vajaduse suurema kodu järele. Paljud inimesed on valmis kolima linnast välja – seda võimaldab kasvanud kaugtöö osakaal. Soovitakse osta kodu, kus oleks kontorituba või piisavalt ruumi töönurga sisseseadmiseks ning ka oma aeda,“ loetles Aron.