Eesti Korteriühistute Liidu kogemusele toetudes võin küll väita, et võlgased on korteriühistutele suurimaks probleemiks ning võlglaste probleemiga pöördutakse meie poole kõige enam. Mõistagi seab võlgnik teiste korteriomanike õlule täiendava maksekohustuse, sest korteriühistul tuleb võetud kohustusi teeenuste eest tasumisel (nt prügivedu, hooldus, remonttööd jne) täita. Võlgnevuse tekkepõhjused on erinevad ning korteriühistu poolsed otsused peaksid baseeruma üksikjuhtumi asjaoludel.
On ka selliseid juhtumeid, kus inimese maksekäitumine panga ees on laitmatu ning korteri pangalaen makstakse ära, korteriühistu majanduskulude arve peale laiutatakse aga käsi ja väidetakse, et raha pole. Mina soovitan aga kindlasti hakata võlaprobleemiga tegelema kohe, mitte oodata võla suurenemist. Võlanõuete menetluse edukuse alus on kiirus.
Korteriühistul on võlgnevustega tegelemiseks mitmed erinevad võimalused. Alustama peaks kindlasti läbirääkimisest võlgnikuga ehk psühholoogilisest mõjutamisest, selgitama välja võla tekkimise põhjused ja võimaliku makseaja.
Kui läbirääkimiste ja meeldetuletamistega kuhugi ei jõua, on korteriühistul võimalik sõlmida ka maksegraafiku kokkulepe võla ositi tasumiseks, loovutada enda nõue, esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtusse, või esitada avaldus asukohajärgsesse maakohtusse (alates 01.01.2018 allub võlanõuete regulatsioon hagita menetluse sätetele) ja lõpuks nõuda üldkoosoleku otsuse alusel korteriomandivõõrandamist.
See on aga kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud. Kuid korteriomanike
üldkoosolek võib kohustada omanikku, et ta enda korterivõõrandaks, kui vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega on viivitatud üle kolme kuu.Samas on võõrandamisnõuded põhinenud ka teistel asjaoludel – nt korduvad öörahu rikkumised, korteris põlengute tekitamised jne.
Kuidas võõrandamismenetlus käib
1.jaanuaril 2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.