Kindlasti tasub eelistada võimalikult ülikooli lähedale jäävat üürikorterit, isegi kui selle hind on natuke kõrgem. Linnast natuke väljas või äärelinnas võib leida küll soodsama elamispinna, aga väga varane tõusmine, ühistranspordis veedetud tunnid ja võimaluse puudumine loengutevahelistel pikematel pausidel koju minna ei ole seda väikest kokkuhoidu väärt. Seega tuleb üüripinna valimisel kindlasti mõelda, kui kaugel asuvad korterist ülikoolihooned, poed, spordiklubi ja teised olulised kohad, kus on vajadust või soovi käima hakata.
Kõige soodsam üürihind ei pruugi kokkuvõttes olla kõige soodsam
Endale sobivat hinnaklassi paika pannes ei tohiks vaadata vaid üürihinda, vaid seda, kui palju ollakse nõus maksma üüri ja kommunaalkulude eest. Näiteks leiad korteri, mille üürihind on 350 eurot, kommunaalkulud aga ligikaudu 270 eurot – kokku teeb see 620 eurot kuus. Samas on pakkumisel korter uuemas korterelamus ja kallima üürihinnaga, 450 eurot, kommunaalkulud on seal aga maksimaalselt 130 eurot – kokku teeb see 580 eurot. Nii et kallima üürihinnaga korteri üürimine oleks kokkuvõttes soodsam. Üldjuhul ongi soodsamad kommunaalkulud uuemates korterelamutes, kus üürihind on kõrgem.
Mitme peale korterit üürida on soodsam, aga mitte iga kord parim valik
Tavaliselt on võimalus võtta korter üürile koos kellegi teisega ja nii on see kindlasti soodsam.
Samas võib kellegagi koos ühes korteris elades tulla ette ebameeldivusi, eriti kui korterikaaslased pole varasemalt head tuttavad. Võib juhtuda, et teil on täiesti erinev päevarutiin, mistõttu võite üksteist lõppude lõpuks häirima hakata. Ühele võib meeldida vaikus, kuid teine vajab pidevalt taustaks muusikat. Üks võib olla puhtusefriik, samas kui teine pole harjunud enda järelt koristama. Kompromisse tuleb ühes korteris koos elades teha päris palju – peab arvestama teistega ega saa teha kõike enda meele järgi.
Ära piirdu otsimisel vaid ühe kinnisvaraportaali pakkumistega