Suur hulk eestlastest on veendunud, et kinnisvaraturul tegutsemiseks ei ole neil maaklerit vaja. Ameti maine on halb ja koduomanikud on kindlad, et jõuavad ka omal jõul tehinguni. Aga maaklerita, väidavad spetsialistid, võib valesti minna nii mõndagi.
Muidugi ei pruugi. Võib vedada ja kõik võib sujuda väga hästi, palju ongi ka lugusid, kus eraisikust müüja on kiiresti tehinguni jõudnud ja selle probleemideta ära teinud. Aga neid lugusid, kus asjad on kehvemini läinud, kodu muudkui seisab ja müüdud ei saa või tekib muid probleeme, ei kipu keegi ka väga jagama.
Katre Petruškjavitšus Raid&Ko kinnisvara- ja õigusbüroost räägib, mis võib viltu minna, kui müüd kodu omal käel.
Hind. Emotsionaalne seotus kinnisvaraga mõjutab müüja hinnatunnetust oma kodu väärtuse suhtes. Tihtipeale võrreldakse oma kodu väärtust näiteks naabrite kinnisvara hinnaga. Väga levinud on ka oma kinnisvara võrdlemine kinnisvaraportaalides leiduvate kuulutuste hindadega ning nende põhjal oma kodu hinna määramine. “See võib olla aga väga eksitav, sest esiteks ei arvestata paljude detailidega ning portaalideski määratud hinnad võivad olla pigem soovunelmad, kui reaalsed tehinguhinnad. Kui inimesel on kindel plaan oma kinnisvara müüa, peaks hind kuulutuses olema reaalne ehk selline, et vajadusel ka hindamisakt samale summale võiks tulla. Hinna määramisel saab maakler abiks olla,” räägib Petruškjavitšus.
Pildid.Neist on palju räägitud. Mõningaid paranemismärke on portaalides näha. Leidub palju omanike kuulutusi, mille piltide üle nuriseda ei saa. Kuid siiski leidub jätkuvalt pilte, mis on pimedad või kus pildistaja peegeldus pildile on jäänud. Samuti on ruumide asetus tihti arusaamatu, ruumidesse jäetud liigseid asju või puudub emotsioon. Pildistatakse ka nurkasid või esemeid, mis ei kinnisvarast ülevaadet ega lisaväärtust, samas jäetakse olulised kohad näitamata.
“Mulle on meelde jäänud aastatetagune Tartus müügis olnud korter, mille kuulutuses minu mäletamist mööda olid omaniku tehtud pildid, kuid need olid tõeliselt huvitavad ja intrigeerivad, sest osades tubades kujutati omapäraseid olendeid elamas. Pildid tegid kuulutuse meeldejäävaks ning jagasin kuulutust ka oma tutvusringkonnaga. Tõeliselt huvitav lähenemine! Ei oska öelda, kas see võte müügile kaasa aitas, kuid tähelepanu sai antud korter tänu nendele olevustele kindlasti rohkem,” meenutab Petruškjavitšus.
Kokkuvõtteks piltide osas: maaklerid teevad koostööd professionaalsete fotograafidega ja saavad teid kindlasti aidata. Pildid müüvad!
Info.Puudulik info, ainult ühes keeles jms. Loomulikult saab ju omanikule helistada ja vajalik välja selgitada aga see kõik teeb kogu protsessi tüütumaks ning aeganõudvamaks.
“On juhuseid, kus omanik ise ka ei ole kõigest olulisest teadlik või ei oska arvestada, mis teavet oleks kindlasti vaja ostjale edastada. Vahel on esitatud teadmatusest valeinfo ( nt ei ole vajalikest portaalidest õiged andmed võetud või ei ole kõigile juriidilistele aspektidele mõeldud). Valeinfo saamine või info puudumine, võib olla tülikas ning venitada müügiprotsessi,” sõnab Petruškjavitšus.
Tihti ei piisa vaid portaalis kuulutamisest. Kuigi ka portaalides saab osta lisateenuseid, et oma kuulutust nähtavamaks teha, on olukordi ja kinnisvara objekte, mille puhul on hoopis edukam lähenemine lisaks portaalidele tänavaplakatite, flaierite vms abil reklaami tegemine.
“Olen kuulnud juhusest, kus oli vaja ära müüa väga kallis ja eksklusiivne objekt, kuid sellele ei tohtinud ühtki avalikku reklaami portaalides ega ka mujal teha. Sellisel juhul pidi maakler asjale lähenema väga loominguliselt ja kasutama hoopis teistsuguseid võtteid, igatahes müüdud see sai! Suurem osa maaklereid teeb ka omavahel koostööd, mis suurendab veelgi võimalust tehinguni jõuda,” ütleb Petruškjavitšus.
Objekti näitamine.Kui huvilised tulevad oma potentsiaalset uut kodu vaatama, on väga tähtis anda neile ruumi ja aega kodu tunnetamiseks. Huvilistel peaks olema võimalus ette kujutada seda kodu oma koduna ning lasta ka oma aus arvamus või küsimused välja öelda. Seda on aga väga raske teha, kui terve pere on kodus oma igapäevaseid toimetusi tegemas, sest tihti tunnevad koduga tutvuma tulnud inimesed end ebamugavalt-, ei taha pererahvast liialt tülitada ning enamasti ei hakka nad ju ka häirivast sisekujundusest rääkima, kartes sellega solvata kodu omanikke.
Kerged on tekkima olukorrad, kus koduotsijad kiikavad igasse tuppa üle läve viisakalt sisse ning sellega kogu koduga tutvumine piirdubki. Sellises situatsioonis on positiivsed emotsioonid ja kodutunne rasked tekkima.
Kui teete koostööd maakleriga, võib jätta maakleri klientidega vahepeal üksi, et kliendid saaksid vabamalt kodus ringi vaadata ja arvamust avaldada kinnisvara positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Maakler saab mitmete arvamuste põhjal ausa tagasiside anda ning võimalusel võib omanik objektil muudatusi teha.
Nõustamine.Kui müügiprotsessil tekib takistusi või küsimusi on hea, kui saate enda maakleri poole pöörduda. Maakler pole üliinimene, kes igal alal spetsialist, kuid maakleritel on alati spetsialistidest koostööpartnerid, kes tihti hea nõuga aidata saavad.
Ärgem unustagem paberimajandust
Lahe Kinnisvara kutseline maakler Ülle Mainsoo lisab, et üks olulisemaid maakleri kohustusi tänasel päeval on kinnisvara dokumentatsiooni kontroll ja reaalsusele vastavuse hindamine, juhul kui on tehtud muudatusi.
“Kui kinnisvaral dokumentatsioon ei ole korras, ei saa seda müüa, finantsasutused võivad keelduda finantseerimisest või on finantseerimine kallim, see tähendab, et intress on kõrgem. Kui finantseeritakse kinnisvara soetamist, võib uus omanik ikkagi küsida allahindlust, et dokumendid ei ole korras või sõlmitakse esialgu võlaõiguslik leping ning kui müüja on kinnisvara seadustanud ehk dokumendid korda ajanud, siis sõlmitakse asjaõigusleping ning tasutakse lõviosa kinnisvara maksumusest. Ehk kogu müügiprotsess võib seetõttu olla oluliselt pikem,” sõnab ta.
Peale selle puutuvad maaklerid kokku väga erinevate omandivormidega (kaasomand on kõige tuntum) ning on seetõttu kogenud nõuandjad nii dokumentide kui tehingute vormistamise osas. Omanik ise ei pruugi selle pealegi tulla, et omandivormid võivad tehingul takistuseks saada.
“Lisaks on terve rida eritingimusi üle 10 hektari põllumaa ostmisel või kinnistu ostmisel piiritsoonis või rannarajoonis ning eritingimusi tuleb kontrollida ka sõltuvalt asukohast mitteresidendi ostu korral ja milliseid dokumente on vaja esitada mitteresidendil,” räägib Mainsoo.
Maine paraneb visalt
Maakleriamet on paraku Eestis jätkuvalt väga kehvas seisus, kuigi maaklerid ja kinnisvarabürood püüavad maine parandamisel palju ära teha. Vahepealsed ajad, mil selle ameti üle puudus sisuliselt igasugune kontroll, on mainet tublisti kahjustanud ja parandada on seda raske.
Ka Mainsoo nõustub, et maakleriameti maine võiks loomulikult parem olla ja möönab, et paljud inimesed ei kasuta veel kinnisvara müümisel maaklerit. Osalt just seetõttu, et paljudel on selle elukutse esindajate suhtes eelarvamused: kardetakse, et vormiliselt teenus küll ostetakse, aga sisuliselt ei paku maakler selle eest kliendile midagi ja asjaajamine tuleb ikka endal ära teha.
Samas näeb Mainsoo tulevikku siiski helgetes toonides. “Mulle tundub, et need inimesed, kes on hea maaklerteenusega kokku puutunud, nemad väga kiidavad ja see tõstab ka ameti mainet,” sõnab ta.
Et mitte riskeerida, soovitab ta maakleri valimisel järgmist: googelda või küsi sõbralt, millist maaklerit usaldada. Tee ära eeltöö, sõlmi leping, kus pannakse paika kohustused. “Leping annab omanikule kindlustunde, sest maakleri kohustused on fikseeritud,” sõnab ta.
