Kinnisvara24 portaalis oli novembris üle Eesti 241 garaaži müügipakkumist, mis on 23% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine müügihind tõusis samal perioodil 14% ning jõudis 16 Uibomäe osutab, et hinnatõus võib olla petlik – keskmine hinnatase on tegelikult madalam kui kahe-kolme aasta eest. Praegune tõus tuleneb peamiselt hooajalisest nõudlusest.

Linnade lõikes on pilt mitmekesine. Tallinnas, kus garaažide nõudlus on traditsiooniliselt kõrge, kasvas pakkumiste arv tagasihoidlikult – vaid 4% (86 garaaži). Siiski tõusis pealinna garaažide keskmine müügihind 12%, jõudes 18 396 euroni. Tartus ja Pärnus on turg väiksem, kuid hinnad on samuti kasvanud: Tartus 8% ja Pärnus koguni 34%. Viimase puhul mõjutab statistikat aga pakkumiste vähesus, mistõttu protsentuaalsed muutused võivad tunduda suuremad, kui turg tegelikult kajastab.

Garaaže jääb iga aastaga vähemaks

Garaažide üldarv on aastate jooksul kahanenud, kuna uusi garaaže enam ei ehitata ja nõukogudeaegseid rajatisi on hakatud lammutama. Linnapildis muutuvad garaažid aina haruldasemaks, kuid nende vajadus pole kadunud. Kui traditsioonilist autot remontivat garaažikultuuri kohtab harvem, siis on tekkinud uued kaasaegsed kasutusviisid. Eelkõige koguvad need populaarsust hoiupinnana.

„Hobiautode omanikud ja motohuvilised hindavad garaaže turvaliste talvekodudena oma sõidukitele, aga aina rohkem kasutatakse neid ka mööbli, tehnika ja muu varustuse hoiustamiseks,“ kommenteeris Uibomäe.

Garaaž sobib ka kinnisvarainvesteeringuks

Kuigi garaažid jäävad tõenäoliselt nišikaubaks, on nende nõudlus püsiv. Samal ajal pakuvad alternatiivid, nagu mini- ja nutilaod, rohkem paindlikkust ja lisavad valikuvõimalusi. Garaažide müügituru edasine areng sõltub nii linnaruumi muutustest kui ka tarbijate vajadustest.

Uibomäe rõhutab, et garaaž pole ainult sõidukite hoiustamise koht, vaid sageli ka oluline kinnisvarainvesteering. Selle väärtust mõjutavad otseselt asukoht ja seisukord ning see võib pakkuda head renditulu.