„Suvilaomaniku jaoks on aga iga selline olukord tõsine, sest tihti avastatakse õnnetuste tagajärjed alles hiljem ja selleks hetkeks on kahju ulatus juba oluliselt suuremaks kasvanud, kui ta oleks olnud kohesel avastamisel. See on ka üks oluline nüanss, miks suvilat ei tohiks jätta väga pikaks perioodiks valveta või omapead.“
„Üks meeldejäävamaid juhtumeid oli see, kui suvila torustik unustati sügisel tühjendamata ja sulgemata, kütet polnud samuti. Pakase tõttu torustik külmus ja purunes ning ilma soojenedes vesi muudkui voolas, sest kedagi kodus ei olnud. Siis tuli taas talvine pakane ja kui kahju avastati, oli maja nagu jääloss, liuväljade ja purikatega. Teine juhtum oli selline, kus kasvuhoone võttis sügistormis tuule alla ja maandus naabersuvila varikatusele, lõhkudes selle ning põhjustades naabrile suuri kahjusid. Kolmandaks meenub lugu, kus eraldatud paigas asuva majakese hõivasid kodutud inimesed – sõid keldri moosidest tühjaks, pidasid pidu ja tegid ka põrandale lõkke. Pehmelt öeldes muutus suvekodu ülimalt antisanitaarseks. Samuti on olnud näiteid, kus hiired tegid tühjas majas pahandust, närisid elektrijuhtmeid, mistõttu tekkis lühis ja maja süttis põlema,“ toobkahjukäsitleja erinevaid näiteid.
„Üldiselt juhtub aga suvekodus palju neid samu õnnetusi, mis päriskodus – ka uutes majades ja täiesti turvalistes piirkondades. Toru ei teata tavaliselt purunemisest, varas küllatulekust ega puu murdumisest hoiatavalt ette, nii et korralik kindlustusleping on siin kindlasti abiks,“ lisab Kalberg.
Meelespea suvila omanikule enne suvekodust lahkumist
Sademed
Puhastan vihmaveerennid sinna kogunenud sodist ja vaatan üle kinnitused. Vaatan üle katuse, kui mõni nael katuseplaadis on üles kerkinud, korrastan kinnituse. Kui harjaplekk on lahti, jõuan veel selle paranduse korraldada.
Tuuled-tormid