Järelturg ootab hinnakorrektsiooni

Kinnisvaraturul on näha järelturu pakkumishindade lähenemist reaalsele tehingutasemele. On selgelt välja joonistumas muster, kus need, kel müügisoov reaalne, on enam asunud uurima, milline on pakutava vara tegelik võimalik müügihind ning on valmis ka kohanduma. Kes aga panustavad endiselt emotsioonile või lihtsalt katsetavad, hoides hinda maksimaalselt kõrgel, peavad leppima ka leige huviga.

Suurima tule all on aga uusarenduste turg, kus määramatuse tase on kõige kõrgem. Kuigi arendajate soov uusi kortereid rajada püsib suhteliselt suur ka kasvavate sisendhindade taustal, tuleb ka siin arvestada, et keskmise ostja „punane joon“ hindade osas on täiesti olemas ning selle ületamisel ostuhuvi koheselt langeb.

Suuremates linnades üllatusi polnud

Suuremate linnade tehinguandmeid vaadates suuri üllatusi ei olnud. Suvi on alati vaiksem aeg ning ilus ilm ja puhkuste aeg avaldasid mõju ka sel aastal.

Tallinnas müüdi 861 korterit (juunis 946), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2801 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 3,8%, siis aastaga tõusis see 28,6%. Tallinna statistilist hinnataset jääb veel kauaks mõjutama uute korterite müük.

Tartus müüd aga 221 korterit (juunis 216) ning siin kujunes pinnaühiku mediaanhinnaks 2155 €/m2. Kui kuuga hinnatasemes sisuliselt muutust ei toimunud, siis aastaga kerkis see 20%. Uute korterite osatähtsus mõjutab ka Tartu hinnataset.

Pärnus vahetas omanikku 88 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 1768 eurot. Kuuga toimus marginaalne 0,02 protsendiline langus, aastaga kasvas hinnatase aga 27,4%.

Narvas müüdi juulikuus 75 korterit (juunis 87), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes tehtud tehingute põhjal 538 eurot. Kui kuuga tõusis hinnatase 5,5%, siis aastaga 28,4%. Erinevalt eelmainitud linnadest pole Narvas mõju omavat uusarendusturgu.