Kinnisvara

Pirital ärritab kohalikke piirkonda kerkiv uusarendus

Lahekalda arendus. Foto: KV.EE

Pirita elanikud pole rahul Lahekalda projekti ehk Maarjamäe klindile korrusmajade ehitamise asjaajamisega, kuid linnavalitsus ei näe asjas probleemi, sest juriidiliselt on kõik korrektne, kirjutab Postimees.

Kohalikele ei meeldi see, et ehitustööd algasid 1998. aastal kehtestatud ehk 21 aasta vanuse detailplaneeringu alusel. Teiseks häirib inimesi see, et 2006. aasta otsust, millega pandi seal ehitustööd seisma ja klint kuulutati kaitsealaks mägi-kadakkaera, püstkiviriku ja aasnelgi Maarjamäe klindi püsielupaigana, on nüüdseks kõvasti leevendatud.

Kaitseala kehtestamine tähendas tookord seda, et maaomanik ei tohi sinna ehitada, aga ka seda, et riik peab kaitsealuse maa talt ära ostma. Ostutehing jäi aga venima ja 2015. aastal tellis keskkonnaministeerium uued uuringud, mis olevat näidanud, et kaitsealuste taimede areaal on vähenenud. Nii otsustati ka kaitsealust ala vähendada niipalju, et riigil ei oleks enam kohustust maa-ala omanikult välja osta.

Niisugune asjade käik ei meeldinud mitmele kodanikule ning nende nimel esitasid Isamaa Pirita piirkonnajuht Lea Nilson ja linnavolikogu fraktsiooni juht Mart Luik abilinnapea Andrei Novikovile arupärimise, milles soovisid teada, kas 21 aasta vanune detailplaneering ja ehitusluba on veel ajakohane ning kuidas kavatseb linnavalitsus hoolitseda kaitsealuste taimede püsielupaiga säilimise eest.

Abilinnapea vastusest selgus üllatav tõsiasi. Nimelt kehtib ehitusluba praeguseni. Novikovi selgituse järgi on kuni 2015. aastani kehtinud ehitusseaduse kohaselt ehitusluba tähtajatu. Kehtivuse kaotab ehitusluba vaid siis, kui kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamise päevast ei ole ehitamist alustatud. Kuna 21 aastat tagasi ehitamisega siiski alustati, millest annavad tunnistust üksikud paepinnast kõrguvad betoonpostid, kehtib ehitusluba ka 2019. aastal.

Teema avalikkuse ette toonud Nilson leidis, et tegemist on laiema probleemiga kui ainult ühe elamurajooni arendus. Ametnikud on eravestlustes tunnistanud, et tõepoolest käivadki asjad Tallinnas nii, et kui kord on ehitamisega alustatud, siis kehtib ehitusluba sama hästi kui igavesti. Ka detailplaneering ei kaota kehtivust, toimugu planeeringuala naabruses ükskõik mis. Seadus ütleb, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks peab olema mõjuv põhjus.

«Ma arvan, et oleks aeg teha muudatus planeeringute ja ehituslubade kehtivusajas – need ei saa olla igavesed. Viis aastat on piisav. Selle aja jooksul muutuvad nii ehitusnõuded kui ka keskkond ja neid muutusi tuleb arvestada,» lausus Nilson.

Küsimusele kaitsealuste liikide säilimise kohta vastas Novikov: «Keskkonnaagentuur seirab liikide seisundit Maarjamäe püsielupaigas regulaarselt. Keskkonnaamet võib algatada kaitse-eeskirja muutmise, kui seire tulemustest selgub, et püsielupaiga senine kaitsekord, piirid ja ellu viidud tegevused ei võimalda püsielupaigas kasvavate taimeliikide soodsat seisundit tagada.»

See, kuidas kavatsetakse haruldasi taimeliike kaitsta siis, kui selgub, et inimasustus mõjub neile halvasti, arupärimise vastusest ei selgu.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.