„Tegelikult tuleks ikkagi jälgida, et ka puhkusekorteris peetaks kinni mõistliku ühiselu üldistest reeglitest. Kui me ikka kodus valju häält ei tee ega müdista või asju laokile ei jäta, peaksime sellest ka puhkusekorterit üürides kinni pidama,“ tuletab Mardi meelde.

„Puhkusekorterist tuleks lahkuda mitte tüli, vaid teadmisega, et olete sinna alati tagasi oodatud.“

Kes puhkuse ajaks korteri kellegi teise kasutusse plaanib jätta, peab Mardi sõnul meeles pidama, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduse nõuet hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

„Maja ja korteri sisekorra reegleid tuleks ajutisele elanikule kindlasti selgitada, hea on, kui kirjalikult – nii saab ajutine elanik näiteks vajadusel alati vaadata, kuhu prügi viia või milline oli parkimiskord,“ märgib Mardi.

Kui korterist aga pikemaks ajaks lahkuda, tuleks kindlasti korralikult ja turvaliselt sulgeda uksed ja aknad, hoolitseda selle eest, et elektriseadmed ja kodumasinad oleks välja lülitatud, ükski kraan ega toru ei lekiks ning jalgratas, lapsekäru vm. poleks jäetud koridori või rõdule.

„Korteriomanikul tuleks edastada korteriühistule oma toimivad kontaktid – – nii saab ühistu probleemide tekkimise korral kiirelt ühendust võtta. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi,“ selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja.