Kinnisvara

Probleemse kodu müümisel võib petta saada ka müüja ise

Eramaja. Foto: Pixabay

Ka puudustega kinnisvara tahab aeg-ajalt realiseerimist, aga selle müümisel ja ostmisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning kõik detailselt dokumenteerida. Oht petta saada on siin nii ostjal kui müüjal.

Probleemse kinnisvara müümisel tuleb olla algusest peale aus, et mitte hiljem jamadesse sattuda. Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Sandra Alliksaar ütleb, et müüja jaoks on oluline puudustest teavitamine juba seepärast, et kui probleemidest ülevaadet ei anta, võib ostja hiljem suurte nõudmistega müüja poole tagasi pöörduda.

Ostja jaoks on see aga tähtis, et ta oleks kursis, mis mahus kulutused teda tehingu järel ees ootavad ning millega ta end täpsemalt seob. “Kellegi huvi pole lisaväljaminekuid teha, eriti kui sellel on juures petumaik,” sõnab Alliksaar.

Kui müüja aus ei ole ja ostja puudused hiljem avastab, pöördub ta maakleri või müüja poole. “See võib olla väga ebameeldiv, eriti veel kui müüja või maakler oli ise teadlik varasemalt sellest puudusest,” räägib Alliksaar. Edasine oleneb puudusest, aga ilusad on need stsenaariumid harva. “Esimesena on ostjal võimalik nõuda, et müüja oma kuludega puuduse kõrvaldaks. Juhul, kui müüja sellest keeldub, võib ostja ise puuduse kõrvaldada oma kuludega ning siis müüja käest ikkagi tekkinud kahju eest hüvitist nõuda. Karmimal juhul on ostjal õigus müügilepingust taganeda ja oma raha tagasi nõuda,” kirjeldab Alliksaar.

Seda, et ehk ostja talle antud ajaraami sees puudust ei märka ja kõik valutult laheneb, loota ei maksa. Nimelt on ostjal pretensioonide esitamiseks aega tervelt kaks aastat.

Kõik olgu kirjas

Kuid puudustega kinnisvara müümisel varitseb oht ka müüjat: Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kristiina Aderov räägib, et mõnikord lepivad müüja ja ostja suusõnaliselt kokku, et puudus pole ostja jaoks probleem, kuid hiljem tuleb ostja siiski lagedale kahjunõudega. Seepärast, ütleb Aderov, tuleb kõik säärased asjaolud ja kokkulepped notariaalses müügilepingus detailselt fikseerida. “Kõik mainitud vead, mis ostja on teatavaks võtnud, tuleks kindlasti kirja panna ka notariaalsesse ostu-müügilepingusse. Tundugu need nii tühised kui tahes,” räägib Aderov.

Kõige rohkem tekib vaidlusi kolme tüüpi probleemide korral:

⦁ Vead elamispinna siseviimistluses või hoone konstruktsioonide ja katuses, mis tihti tulevad välja varjatud puudustena.
⦁ Halvad või lärmakad naabrid. Selle kohta on olemas kohtulahend, mis käsitleb niisuguste elanike mittemainimist samuti varjatud puudusena.
⦁ Täpselt sama seis on ka siis, kui puuduvad kasutusluba või dokumentatsioon ehitustööde ja rekonstrueerimise kohta.

Alliksaar lisab, et sageli jäävad vead aga varjatuks hoopis teadmatusest, mitte pahatahtlikkusest. Et selliseid apsakaid vältida, tasuks võimalusel lasta oma ala spetsialistidel müüdav objekt enne selle müükipanekut üle vaadata.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.