Kinnisvara

Rahvaloendus: eestlased on viimase kümne aasta jooksul hakanud väikelinnadesse kolima

Inimesi ahvatlevad väikelinnad suurlinnade läheduses, kuhu kerkib ka ohtralt uusarendusi.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Rahvaloendusest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on inimesed hoogsalt väikelinnadesse kolima hakanud.

Juba avaldatud rahvaloenduse andmed on näidanud, et väikelinnaliste piirkondade elanike arv on kümne aastaga kasvanud 12,8% võrra ehk on hoogustunud valglinnastumine.

Tung suurematesse linnadesse elama asuda on stabiliseerunud või lõppemas, kuid maapiirkonnad pole selle arvelt väga võitnud – eriti just lastega pered eelistavad järjest rohkem suurlinnade ümbruste väikelinnu.

Kui vaadelda Eesti eri piirkondi, siis ilmneb, et 1980.–1990. aastatel sündinud ehk praegused 30–40-aastased on väga suures osas kolinud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse ehk Harjumaale, kus asub pealinn Tallinn.

Väiksem on rahvastiku vähenemine Lõuna-Eestis ning maakondasid eraldi vaadates on näha, et Lõuna-Eestit hoiab stabiilsemana Tartu maakond, kus asub Eesti suuruselt teine linn Tartu.

Ootuspäraselt elab suurem osa mitte-eestlastest Kirde-Eestis ehk Ida-Virumaal, kus enamiku moodustavad venelased. Teine rahvuste poolest kirjum piirkond on Põhja-Eesti ehk Harjumaa, kuid seal on mitte-eestlasi siiski alla poole ning mitte-eestlaste seas peale venelaste rohkem ka teisi rahvusi.

Ülejäänud piirkondades on mitte-eestlaste osa väike, eriti nooremate inimeste seas. Maakondade võrdluses paistab, et kõige vähem elab mitte-eestlasi Hiiumaal.

Detailsemalt saab kogu temaatika kohta lugeda statistikaameti blogist ning ise erinevaid andmeid katsetada rahvastikupüramiidi rakenduses.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.