Programmi eest praegu vastatutav Kliimaministeerium möönis, et üüripindade nõudlus võib olla vähenenud, ent nägi selle põhjusena viimaste aastate üldist majanduskliima halvenemist. Samas näitas audit, et üürimajade programmis on ka paremini õnnestunud projekte, kus täituvusega probleeme ei ole, kõik üürnikud töötavad, nende tööandjad on piirkonnas olulise tegevusmahuga ettevõtted jne. Programmi rakendajatel on põhjust mõelda, miks ühesuguste makromajanduslike muutuste ja ühesuguste programmi eesmärkide taustal on tänane pilt projektide võrdluses niivõrd erinev.
Riigikontroll leiab, et üürimajade programmis on mobiilse töötaja tähendust ja nõuet kehtestada üür turuhinna tasemel käsitletud ülearu vabalt ja kohati ka toetuse tingimusega vastuollu minevalt. Toetuse tingimused jätavad mitmed olulised asjaolud lahtiseks, mistõttu ei ole omavalitsustel tekkinud ühtset lähenemist, kuidas näiteks mobiilset tööjõudu määratleda. Kui ühes omavalitsuses käsitletakse mobiilse töötajana üürilisi sama tänava teisest majast, siis teises omavalitsuses jälgitakse rangelt, et isiku varasem elukoht ei oleks üürimajaga samas asulas ja tal ei oleks ka selle omavalitsuse territooriumil elamumaa otstarbega kinnisvara. Tõlgendustes on kattuvusi, kuid üürniku töötamise, elukoha registreerimise, töökoha asukoha ja üürilepingu kestuse osas on omavalitsuste arusaamad kohati vastandlikud.
Kehtib selge reegel, et mobiilsele tööjõule rajatud üürimajas peab üür järgima piirkonna turuhinda, et riigi toetusel ehitatud üürimajad ei tekitaks ebaausat konkurentsi erasektori üürileandjatega. Paraku auditi käigus millegi põhjal selles veenduda ei saanud, sest turuhinna analüüse omavalitsustel ei olnud või olid need aegunud. Üüri suurus oli määratud tunnetuslikult ja mitmel juhul nii, et see kataks ära üksnes kulud. Enim tekitas küsimusi Pärnu üürimäär, mis oli ligikaudu kaks korda madalam, kui üürihind sarnases seisus ja samas piirkonnas asuvates teistes kortermajades.
Üheks üürimajade toetusmeetme eesmärgiks oli positiivse mõju saavutamine piirkonna ettevõtluskeskkonnale ja majandusele, kuid puuduvad kokkulepitud näitajad, mille põhjal mõju hinnata. Võib väita, et mõju ei ole üritatudki tõsiselt mõõta. Küsimuses, kes oleks pidanud näitajad kindlaks määrama, käib ringmäng – kohalikud omavalitsused osutasid auditis riigile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) riigi poolelt ministeeriumile ja viimane omakorda meetme rakendajatele ehk EISile ja KOVidele. Programmi senise käigu kohta tehtud kokkuvõtetes on keskendutud suuresti vaid hoonete füüsilistele näitajatele, ruumimõju kirjeldamisele ja selle ülekordamisele, mida loodetakse programmiga saavutada. Majanduse elavdamise efekti kohta sealt järeldusi ei leia.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et kui on kavas üürimajade programmiga jätkata ja programm rajatakse jätkuvalt ka ettevõtlust takistava turutõrke leevendamisele, tuleb programmi rakendajatel rohkem pingutada, et teha iga taotluse puhul kindlaks turutõrke olemasolu. Ei tohiks leppida ka olukorraga, kus on mindud mööda toetusmeetme olemust määravatest olulistest tingimustest nagu reeglid mobiilse töötaja ja turuhinnale vastava üüri kohta või tõlgendatud neid tingimusi erinevalt. Üürimajade programmi n-ö lõppvastutaja riigi raha kasutamisel on Kliimaministeerium, kes peab tagama, et programmi eesmärkidest peetakse kinni ja nende täitmist jälgitakse. Samuti tuleks Riigikontrolli arvates toetusmeetme tingimused üle vaadata ja välistada Otepää üürimaja sarnased olukorrad, kus riigi antud toetusraha kujuneb projekti eesmärkide muutmisel sisuliselt intressita laenuks.
Taustaks
Üürimajade programm on riigisisene toetusmeede üürielamute rajamise toetamiseks omavalitsustes. Programmil on kaks üürnike sihtrühma: mobiilsed töötajad ja majanduslikult vähekindlustatud isikud. Auditis käsitleti mobiilsetele töötajatele rajatud üürimaju.
Mobiilse tööjõu sihtrühmale rajati 12 maja 239 korteriga. Auditis vaadatud üürimajad olid järgmistes asulates: 1) Imavere (Järva vald), 2) Linnamäe (Lääne-Nigula vald), 3) Liiva (Muhu vald), 4) Koksvere (Põhja-Sakala vald), 5) Pärnu, 6) Kuressaare, 7) Laagri (Saue vald), 8) Turba (Saue vald), 9) Türi, 10) Valga ja 11) Vastseliina (Võru vald).
Toetust sai ka Otepää, kuid kuna maja ei võetud üürimajana kasutusele, on toetus tagasi küsitud. Lisaks eelnimetatud 12 mobiilsele tööjõule rajatud üürimajale ehitati ka üheksa maja kaheksas omavalitsuses vähekindlustatud isikute sihtrühmale.