Kõige lihtsam on kinnistut hinnata selle järgi, mis toimub selle vahetus läheduses või mida kirjeldab kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud perspektiivne üldplaneering. Vajadusel on mõistlik võtta jalge alla tee vallaarhitekti või mõne maakorraldusspetsialisti juurde, kes piirkonna planeeringuga tegeleb.

Kui kinnistut müüa tervikuna, peaksid asjad olema nii kaugel, et katastriüksus on moodustatud ja seatud võiks olla ka kõik vajalikud detailplaneeringus käsitletud servituudid. Juhul, kui parasjagu toimub trasside ehitus, võiks teada olla nende valmimise aeg – see peaks olema väga kindlalt lepingus kirjas.

Mõnikord võib kinnistu müüki planeerides ilmneda aga hoopis ebameeldivaid üllatusi. Näiteks ei ole planeeringusse kantud mingit trassi, mis aga tegelikult seda kinnistut läbib – selline asi võib olla päris suur mure. Mõnel juhul isegi nii suur, et on vaja mõni trass ümber paigutada, et säilitada võimalik ehitusõigus. Võib ka juhtuda, et kinnistule pole seetõttu üldse võimalik ehitada.

Kinnistu sihtotstarbe muutmine

Mõnes väga käidavas kohas on võimalik saada kinnistu eest paremat hinda, kui muuta selle sihtotstarvet, näiteks elukondlikust maast ärimaaks, kuhu rajatakse kaubanduseks või teeninduseks sobiv hoone ja pakutakse investorile rahavoolist tootlust või maatulundusmaast elamumaaks, kui piirkonda sobituks elamupiirkond. Jällegi vaadata ümbruskonda: teede, trasside, ühistranspordi ja muu infrastruktuuri olemasolu.

Suuremad kinnistud saab tükeldada

Üheks kinnistu väärtuse tõstmise võimaluseks, on ka selle tükeldamine väiksemateks eraldi kinnistuteks. Sel juhul tuleks esmalt vaadata, kui kaugel on maatükk asustatud punktidest, teedest, kommunikatsioonidest ja mida kirjeldavad omavalitsuse planeeringud.

Kui on endal olemas miski nägemus asjast, siis tuleb võta ette tee kohaliku omavalitsusse ja vaadata mida seal sellest mõttest arvatakse. Kui nägemus on sarnane, siis tuleks esitada avaldus detailplaneeringu algatamiseks ja kui planeering on algatatud tuleks leida endale arhitekt, kes kõik nüansid kirja paneks ja ka valmis joonistaks.

Peale dokumentide ja jooniste valmimist lähevad need kooskõlastusringile erinevatesse instantsidesse – päästeamet, erinevad võrguhaldajad, võimalik, et ka maanteeamet, muinsuskaitseamet, sõltuvalt asukohast ja sealsetest tingimustest võib olla vaja sinna juurde esitada ka erinevaid uuringuid (radooni-, mürauuringud jne).

Peale kogu nende protsesside läbimist ja kõigi märkuste kõrvaldamist pannakse planeering avalikustamisele, kus siis kõigil kodanikel on õigus esitada oma vastuväiteid või siis kommentaare, kõigile neile tuleb kohalikul omavalitsusel vastata, arvesse võetakse aga sisulisi märkusi, mis omavad kaalu ja on sisuliselt põhjendatud.

Kui avalikustamine on toimunud, saadetakse planeering kohaliku omavalitsuse volikokku, kus see kinnitatakse. Peale planeeringu kinnitamist ja ühe kuu möödumist saab omanik asuda planeeringut ellu viima. Tellitakse vastavad projektid teede ja trasside ehituseks ning jagatakse kinnistud vastavalt kehtestatud planeeringule. Peale ehituslubade väljastamist saab asuda ka vajaliku taristut ehitama.

Ja siis lõpuks, peale planeeringu kehtestamist ning katastriüksuste moodustamist võib öelda, et kinnistud on valmiduses, kus saab neid müüma hakata.

Allikas: City24.ee