Haljastus
3D visualiseerija arvestab kinnisvara arendaja maastikuplaaniga, kuhu on märgitud suuremad puud ja rohealad, kuid kus on rohkesti õhku loominguliseks lähenemiseks, eriti, mis puudutab lillepeenarde või üsnagi populaarseks saanud kogukonnaaedade kujutamist. Nii võib valmis arenduse kõrghaljastus näha fotodel välja hõredam, kui see viie aasta pärast olema saab või vastupidi, puud on suuremad ja jõulisemad, kui seda esimesel aastal veel noore ja vast istutatuna.
„Seetõttu tasub kodu ostes kindlasti tutvuda kinnisvara ümbruses oleva haljastusega ning jälgida, kuidas ehitusprotsessi jooksul aastaajad ümbruskonda mõjutavad,“ soovitas Pukk.
Valgus
Üks raskemini kujutatavaid elemente 3D piltidel on valgus. Viimaste aastate trendid on toonud kirgaste suvepäikesega kujutiste asemele hämaramad õhtuvalgusega pildid. Ühest ja samast vaatest ei ole tavaks teha hommiku-, päeva- ja õhtupilte selleks, et oleks aru saada, kuidas mõjutab valguse liikumine hoonestust erineva nurga alt.
Pukk selgitas, et enamasti valitakse arendust tutvustades 3D pildiks kõige valgusküllasem korter ning päike paigutatakse nurga alla, mis annab sellele kõige parema valguse. Seega ei pruugi konkreetsel korteril ja päikese päris asetusel olla ka otsest seost.
„See on ka põhjus, miks tutvuda maja(de) ilmakaartes paiknemisega ja hinnata, kuidas liigub valgus konkreetse korteri suhtes. Arvestama peaks, et alumise korruse korterites on ülemistest sageli pimedam, sest valgus varjavad puud ja kõrvalhooned,“ rõhutas Kaamose turundusjuht.