Kuigi tänav sai 1944. aasta märtsipommitamises tugevalt kannatada, püsis õnneks sealne tõeline aare: 1913. aastal arhitekt Aleksander Yaroni projekti järgi ehitatud 4-korruseline juugendstiilis korterelamu.

Lühikesel ja kitsal tänaval asub teisigi arhitektuuripärle. Nagu näiteks 1935. aastal vanameistri Artur Perna projekteeritud Johannes Paaberi maja ning arhitekt Anton Uessoni kavandatud kahesektsiooniline juugendstiilis puidust korterelamu, kus elas aastatel 1934–1944 kirjanik August Gailit. Samuti on tänaval 20. sajandi alguses ehitatud üürimajad.

Praeguseks pole Kaupmehe tänaval aga ehituslikult ühtegi vaba pinda. Viimase vaba krundi, mitu aastat tagasi lammutatud puumaja kohal on uhiuus korterelamu CityZen. Selle arendamine ja ehitamine oli tavalisest keerukam, sest hoone pidi kokku sobima tänava ajaloo ja stiiliga.

Uued hooned peavad keskkonnaga maksimaalselt sobima

Kaamos Kinnisvara projektijuhi Louis Lillemaa sõnul tuli CityZeni arendamisel lähtuda ennekõike sellest, kuidas uus maja vana ja ajaloolisega, aga ka terviklikult linnaruumiga sobib.

„Meie huvi arendajana on räämas kinnistud või tühjana seisnud krunt korrastada ja kindlasti iga piirkonda hea arhitektuuriga ilmestada. Kaupmehe tänava viimase vaba krundi puhul polnud tegu pelgalt maalapiga, millele ehitada uhke hoonestus, vaid arvestada tuli ka ümberringsete majade, hoonestuse rütmi ja miljööga,“ ütles Lillemaa.

Kaupmehe krundile sobiva hoonestuse leidmiseks korraldas Kaamos Kinnisvara arhitektuurikonkursi, mille võitis arhitektuuribüroo Nord Projekt. Hoone projekteerimisel lähtuti rangetest nõuetest, et tagada tänava hoonestuse rütmilisus ja parim elukeskkond nii senistele kui ka uue hoone elanikele.

CityZeni hoone arhitekt Olavi Kukk ütles, et kvaliteetne uusarhitektuur rikastab ning väärindab olemasolevat ajaloolist keskkonda ning kindlasti on vaja selleks ka ambitsioonikat arendajat. CityZeni mängulise välimuse kohta ütles ta, et hoone viimaste korruste mahulised sisseasted tulenevad päikesevalguse nõuetest naaberhoonete suhtes, seega ei ole tegemist arhitekti vormimänguga vaid otseselt detailplaneeringust etteantud insolatsioonist ehk ruumi paistvast otsesest päikesevalgusest tingitud mahtudest. Ühtlasi on 6. ja 7. korruse korterid erilisemad ja eksklusiivsemad ning avarate terrassidega, millelt avanevad vaated linnale.

Arhitekt lisas, et Kaupmehe tänava eklektiline hoonestus peegeldub ka hoone mängulistes põhifassaadides. „Kuna naabermajad on lähedal, siis tänavapoolse ja külgfassaadide kujundamisel oli oluline roll korterite privaatsusel – tänavapoolse fassaadi rõdud moodustavad eluruumide ja tänava vahele puhvri ja rõdudeesised vertikaalsed elemendid lisavad rõdudele endile privaatsust. Otsafassaadide aknad on kitsad ja funktsioneerivad eelkõige õhutusavadena,“ rääkis Kukk.

CityZeni arenduse muutis pisut keerulisemaks selle asumine ühesuunalise liiklusega südalinna tänaval. Samuti olid hoonele piirangud välisviimistluse toonide osas – hoone küljed ei tohtinud jääda liiga tumedad ja päikestneelavad, kirjeldas arhitekt.