„Näiteks toimus Narvas seoses pensionireformiga aasta teises pooles väga hüppeline tehinguarvude kasv. Ja seda hoolimata madalast pakkumiste mahust – osteti, mida oli saada. Ida-Viru kinnisvaraturu osas tasub jälgida ka Jõhvit, kus korteritehingute arv kasvas aastaga 37% ning mediaanhind 28%. Seal mõjutab nii üüri- kui müügiturgu ülespoole Jõhvi IT-kolledž,“ lisas Habal.

Uus Maa analüütiku sõnul on Ida-Virumaal paralleelselt kõrge ostuhuviga väike kinnisvarapakkumiste arv, mis näiteks tänavu jaanuaris oli mullusest 40% madalamal tasemel. „Suuresti seetõttu tõusid mullu ka hinnad maakonnas päris kiiresti. Ida-Virumaal tervikuna tõusis korterite mediaanhind 24 ning majadel 25 protsenti,“ ütles Habal.

„Nii hüppeline tehinguarvu ja -hinnakasv tõenäoliselt tänavu Ida-Virumaal enam ei kordu, aga suund on endiselt ülespoole,“ lisas Habal.

2021. aastal tehti Ida-Virumaal korteritega 2916 tehingut, mis on 35,5% rohkem kui aasta varem. Keskmine ruutmeeteri mediaanhind kasvas aastaga 24% 253 euroni. Ida-Viru kalleimad korterid müüdi mullu veerand miljoniga.

Ida-Virumaal tehti majadega 263 tehingut, mis on 63% rohkem kui aasta varem. Elamute mediaanhind kasvas 25% ning kalleim maja müüdi enam kui 350 000 eest Narva-Jõesuus.
Ida-Viru elamukruntide müük kasvas aastaga 59%, kuid mediaanhind langes 16 protsenti. Kalleim krunt müüdi 100 000 eest Narva-Jõesuus.