Kinnisvara

Üürileandja peab üürnikult viivise küsimisega piiri pidama

Foto: Shutterstock

Kas üürileandja võib virutada üürnikule tasumata jätmise korral sellise viivise nagu hing ihaldab või tuleb asi ikka mõistuse piires hoida?

Sellele teemale aitab valgust heita üürikäsiraamatu autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark.

Seaduse tasemel ei ole otseselt paika pandud, maksimaalset lubatud viivise suurust, mida üks lepingu pool teiselt võib küsida. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et viivist ei ole tasutud. Kui viivis on juba tasutud, ei saa selle vähendamist enam nõuda.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad. Tõenäoliselt ei ole siiski enamuse üürilepingute juures viivise punkt see, mille juures liiga pikalt peatutakse ja mille üle liiga palju läbi räägitakse.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Üürileandja jaoks tuleks läbi mõelda, kas näiteks 0,1% viivis on see, mis paneb üürniku õigeaegselt üüri tasuma? 500-eurose üürihinna puhul on 0,1% päevas (ehk märkimisväärsed 36,5% aastas) 0,50 eurot päevas. See tõenäoliselt ei ole summa, mis üürniku arveid tähtaegselt tasuma paneb. Ja olgem ausad – viivise arvele lisamine on pigem erand kui reegel.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.