Kinnisvara

Uuring: igal teisel Eesti üürileandjal on kokkupuude probleemse üürnikuga

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Idufirma Rendin hiljutisest uuringust selgus, et igal teisel Eesti üürileandjal on kokkupuude probleemse üürnikuga. Peamiste murekohtadena toodi välja maksevõlgnevused ja vara rikkumised.

Küsitlusest selgus, et 55% üürileandjatest on kokku puutunud vähemalt ühe probleemse üürnikuga ja 45% vastanutest kahe või enamaga. Peamisteks probleemideks on tavaliselt võlgnevused (44,8%) ja vara rikkumised (28,1%). Lisaks toodi oma kogemustest välja üürniku sobimatut käitumist (nt pidutsemine ja lärmamine), lepingutingimuste eiramist (nt päevapealt väljakolimine), ebapiisavat koristamist.

Aga ka luba küsimata piltide seina riputamist (kasutades kahepoolset teipi või aukude puurimist), intensiivse toiduvalmistamise tagajärjel tekkinud rasvakahjustusi ning põrandal lillede kastmise ja lillepottide lekkimise tõttu tekkinud veekahjustusi. Üürileandjal tuleb tekkinud kahjude kandmiseks välja käia keskmiselt 1900 eurot.

Rendini klientidele kindlustuskaitset pakkuva ERGO ärikliendi kahjude osakonna juhi Erko Makienko sõnul on üsna tüüpilised juhtumid, kus mingi aja üürileping toimib tõrgeteta, kuid siis teadmata põhjustel üürnik kaob ja jätab edasised üürimaksed maksmata. „Halvemal juhul jäävad maha ka kahjustatud korterid, aga kui probleemne võlgnik asub mõnes eksootilises riigis, ei ole tema vastu nõude menetlemine majanduslikult otstarbekas.“

ERGO-l on värske kogemus üürilepingu kindlustuskaitse kasulikkusest omast käest võtta. Välismaalane, kes üüris Eestis korterit, ei tasunud ühest hetkest enam igakuiseid makseid ja kadus. Korterit üle vaadates avastati sealt ka siseviimistluse kahjustused. „Üürileping tuli erakorraliselt lõpetada ja üürileandja kogukahjuks kujunes üle 4500 euro. Kuna välismaalasest üürniku asukohta ei suudetud tuvastada, siis ei olnud ka võimalik kellegi vastu esitada tagasinõuet ja siin tuligi appi ERGO üürilepingu kindlustus,“ rääkis Makienko.

Kodu väljaüürimise ja turvaliste üürilepingute sõlmimise lahendusepakkujaRendini juhi Alain Auni sõnul on kõigile tuntud tagatisraha kontseptsioon aegunud.

„Keskmise Tallinna üürikorteri rendihinnaks on 500 eurot kuus. Eestis on tavapäraselt tagatisraha võrdne ühe kuu üüriga, seega oleks antud korteri tagatisraha makse samuti 500 eurot. See ei ole eriti suur summa, kui arvestada võimalikke riske, mille katteks üürileandja tagatisraha nõuab: remondikulud juhuks, kui üürnik tekitab tahtlikult või tahtmatult mingit kahju; üüripinnal oleva vara väärtus; võimalikud maksehäired. Eriti kõnekas on fakt, et klassikalise tagatisraha kaotamiseks piisab vaid sellest, kui üürnik ühe kuu üüri võlgu jääb,“ selgitas Aun.

Suurim väärtus üürnikule seisneb tagatisrahata üürimises, mis vähendab uude elukohta kolimise kulusid oluliselt. „Ilma Rendinita peab üürnik tavaliselt välja käima vähemalt kolmekordse üürisumma: esimese kuu üür, tagatisraha ja vahel veel lisaks maakleri- või lepingutasu,“ sõnas Aun.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.