Turutrendid üldjoontes ei ole aga muutunud. Nagu kogu majanduses, nii on ka kinnisvaraturul ostjad pigem ettevaatlikud ja ootavad-vaatavad, kuhu võiks liikuda euribor. Kütte- ja elektrihindadega seoses saavad kodutarbijad küll juba leevendust, sest hinnatasemed on siin selgemad, kuid teisalt mõjutavad need tugevalt ettevõtlust, millest sõltuvad töökohad. Seega üldjoontes segane aeg jätkub ning suurel määral oodatakse siiski kevadet, mil võiks olla asjad mõnevõrra selgemad.
Hinnarekord Tallinnas
Tallinnas müüdi maa-ameti andetel detsembris 801 korterit, mis on tublisti enam, kui novembris (665). Ostjaile anti üle suurem hulk uusi, suurema üldpinnaga eksklusiivsemaid korteriomandeid, millele sekundeeris ka rodu teisi uusarendusi. Kuna järelturg on vaikne, said pealinnas mõjule uued korterid, mis tekitasid ka säärase anomaalia. Nii kasvas ruutmeetri mediaanhind 3139 eurole, mis on novembrist 12,6% ning tunamullusest detsembrist 26,2% enam.
Tartu kinnisvaraturg jätkas tavapärasemas rütmis. Kortereid müüdi detsembri jooksul 115 (novembris 188), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2200 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 8%, samas kui aastaga kerkis see 18,2%.
Pärnus müüdi detsembri jooksul 61 korterit (novembris 77), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2154 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 5,5%, kuid aastaga tõusis see siiski 42%.
Narvas müüdi detsembris 60 korterit (novembris 53), mille ruutmeetri mediaanhinnaks sai 548 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 1,1%, siis aastaga 22%.