Kinnisvara

Vabanev pensioniraha Eesti kinnisvaraturul mingeid imetegusid tegema ei hakka

Uue korterelamu rõdu.Foto: Liis Treimann, Postimees

Seda mis teisest pensionisambast vabaneva rahaga kinnisvaraturul tegema hakatakse, hinnatakse tublisti üle.

“Kuigi eestlased on kinnisvarausku, siis vaadates summasid, mis on võimalik teisest sambast välja võtta, pole alust arvata, et käivitub üldrahvalik kinnisvara kokkuostmine. Enamik pensioniraha säästjaid ei saa kehtivatel laenutingimustel kinnisvaralaenu võtmiseks sissemakset kokku,” rääkis kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Noppel-Kokerov. 

“Need, kellel on võimalik suurem summa teisest sambast kätte saada, on oma elujärje juba kindlustanud ja nende investeerimisotsused jagunevad erinevate võimaluste vahel – kinnisvara on vaid üks mitmest võimalusest. Lisaks ei torma kõik inimesed korraga raha välja võtma,” lisas kinnisvaraportaali City24.ee juhataja.

Tema sõnul tuleb tähele panna, et enamik Eesti kinnisvaratehingutest tehakse Tallinnas ja Harjumaal, kus on kinnisvara hinnad teistest piirkondadest kordades kallimad. Pealinnas ja sellega piirnevatel aladel saavad pensionirahaga kinnisvaraturul midagi ära teha vaid need, kellel on teise sambasse kogunenud vähemalt 10 000 eurot ja siis tuleb ka veel lisaks pangast laenu võtta ning KredEx-i käendust kasutada.

“Kui vaadata City24 kinnisvarapakkumiste hindu väikelinnades ja maapiirkondades, siis sinna saaks teise sambasse kogunenud raha eest kõrgema sissetulekuga pensionikogujad küll kodu soetada, aga see pole arvestades pöördumatut linnastumise trendi sugugi loogiline. Ka ei ole viimastes uuringutes ja küsitlustes selgunud, et madalama sissetulekuga pensioniks kogujad kasutaksid teisest sambast vabanevat raha kodu ostmiseks või renoveerimiseks, pigem läheb see tarbimislaenude tagasimaksmiseks ja olmekulude katteks,” ütles Noppel-Kokerov.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.