„Koroonaaegse trendina hakkasid inimesed pealinnast välja kolima. Samuti tõusis nõudlus hüppeliselt Ukraina sõjapagulaste tõttu. Riigi prognooside kohaselt on külmade tulekuga oodata veel uut põgenikelainet inimestest, kel pole kuskil talve üle elada. Arendajate ja investorite jaoks tasub üürisegmenti investeerimine paremini ära kui uue kallihinnalise müügikorteri pakkumise turuletoomine. Selge on see, et üürituru nõudlus ennekõike madalama üürihinnaga korterite osas kasvab,“ lisas Laugus.

„Ärilises mõttes on Eesti kolme-nelja suurema tõmbekeskuse ja teiste piirkondade korterite ruutmeetri müügihinna vahe kahekordne. Samas hakkavad üürihinnad samasse klassi jõudma. Korralik 2-toaline üürikorter maksab Tallinna magalas 550 ja näiteks Võrus või Rakveres 300-400 eurot kuus. Kui Tallinnas maksab sama korteri ruutmeeter ostes 3000 eurot ja Võrus 1500, siis on selle võrra ka tootlus kaugemas kohas pea poole kõrgem. Osavamad ja riskialtimad investorid kasutavad seda vahet ära ja ostavadki praegu väikelinnades odavaid kortereid, teevad remondi ja annavad üürile. Kõik Eesti inimesed, kellel praegu seisab kuskil korter mingil põhjusel tühjana, võiks selle üürile anda – teenida nõnda passiivset sissetulekut  ja leevendada suurt üürinõudlust,“ soovitas Laugus.

„Trend on selge, et nõudluse tõttu kinnisvara üüri- ja müügihinnad üle Eesti ühtlustuvad, millele andis tõuke ka pensionifondi raha turule jõudmine. Praegu hoiab seda suunda tagasi vaid see, et riik ei ole valmis muutunud olukorraga kohanema ja taristusse investeerima,” sõnas Laugus.