Levinud õnnetusjuhtumiteks on näiteks torustike purunemised, mis tekitavad korteritele laiaulatuslikke veekahjusid, vandaalitsemised trepikodades, tulekahjud, mis kahjustavad mitmeid kortereid ning voolukõikumised ja tormikahjud. Selleks, et suuremateks ootamatusteks valmis olla, on mõistlik sõlmida korterelamule kindlustus.
“Korteri omanikuna on aga oluline teada, milliseid kahjusid katab korterelamu kindlustus ja milliste juhtumite korral saab abi kodukindlustusest,” selgitab Voomets.
Mis erinevus on kodu- ja korterelamu kindlustusel?
“Ilma tingimustesse süvenemata võiks kahe kindlustuse erinevust kirjeldada nii – korterid on eraldiseisvad pappkarbikesed, mis on üksteise kõrval, peal ja all. Korterelamu on omakorda suurem pappkarp, mille sees on kõik väiksed karbid. Kui kahjustada saab suur karp, katab seda korterelamu kindlustus ning kui kahjustada saab üks väike karp, siis on abi kodukindlustusest,” räägib Voomets.
Teisisõnu on korraliku kodukindlustusega kaitstud kõik, mis on sinu korteri sees, sealhulgas siseviimistlus kandva konstruktsioonini, ja korterelamu kindlustusega on kaitstud osad, mis on sinu korterist väljaspool – näiteks ühiskasutatavad ruumid, katus, trepikoda, välisseinad ja -viimistlus ning tehnosüsteemid.
Pööra tähelepanu tingimustele
Kindlustusseltsid pakuvad erinevaid kindlustuslepinguid, mistõttu tasub enne lepingu sõlmimist tutvuda tingimuste ja välistustega. Kui sul on kodu- ja korterelamu kindlustus juba olemas, siis tasub aeg-ajalt üle vaadata, kas need pakuvad õnnetuse korral piisavalt kaitset.
