„Enne kui hakkate välismaal kinnisvara ostma, vaagige hoolega, millised piirkonnad sobiksid teile elamiseks kõige paremini nii klimaatiliselt, kultuuriliselt kui ka transpordiühenduste poolest,“ soovitas portaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe. Tema sõnul tasub valitud piirkonnas käia eelnevalt vähemalt mõned korrad eluoluga tutvumas ning kaaluda hoolikalt sinna kolimise plusse ning miinuseid. Välismaa kinnisvara vahendus toimub nii maaklerite kui portaalide kaudu.

Kohalik jurist on abiks 

Uibomäe rõhutas, et ostuotsuseid tehes tuleks arvestada, et ka Euroopa Liidu siseselt on kinnisvaraga seotud maksud ja nõuded riigiti väga erinevad. „Ebameeldivuste ja võimalike probleemide vältimiseks, soovitan võtta tehingu tegemiseks appi maakler ja sealses piirkonnas tegutsev jurist, kes aitavad kogu protsessi korraldada,“ soovitas ta.

Ka Järvel toonitas kohaliku juristi palkamise möödapääsmatus – juristiga saab oma plaanid ja soovid läbi arutada ning ta annab hädavajalikku teavet sealse maksusüsteemi kohta. Näiteks Hispaanias lisandub korteri ostuhinnale juurde umbes 10-15% ulatuses erinevaid makse, notari ja juristi tasusid jne. Järveli sõnul tuleks maksuüllatuste vältimiseks nende kõikide tasudega eelnevalt arvestada.

„Mida kallim vara, seda suurem maks. Kui teie eelarve on 250 000 eurot, siis peate otsima eluaset, mille hind jääks alla 210 000 euro. Ülejäänud summa kulub maksudele,“ selgitas kinnisvaramaakler.

Vanade võlgade lõks

Järveli sõnul on juristi olemasolu vajalik ka seetõttu, et tema võimuses on tuvastada senise omaniku vanad võlgnevused, sest need tulevad kinnisvaraostuga kaasa. Näiteks võib kaks aastat pärast kinnisvara ostu ilmneda, et eelmine omanik on jätnud 2013. aastal maksud maksmata ja need nõutakse tagantjärgi uuelt omanikult sisse. 

„Loomulikult võib ostu-müügi lepingusse lisada klausli, et vanad võlad ei kandu edasi, vaid jäävad eelmisele omanikule tasuda. Reaalsuses võib sellise tulemuse saavutamine osutuda aga väga keerukaks, kui mitte võimatuks,“ selgitas Järveli. 

Volituse alusel saab jurist teile organiseerida ka välismaalase isikukoodi (NIE kood), pangakonto ja teha teie eest kõik tehinguga seotud toimingud. Juristile makstava tasu suurus on enamasti 1% tehinguhinnast ning pangalaenuga ostmisel 1,5%. Hispaanias on välismaalastel võimalik taotleda kinnisvara ostuks laenu ka kohalikust pangast, näidates sissetuleku allikana töökohta Eestis.  

Pärast tehingu sõlmimist vormistab jurist ka uued lepingud vee, elektri ja interneti müüjatega ning registreerib teid kohalikus omavalitsuses. „Kõik need lepingud ja registreerimised saab igaüks ka ise teha, kuid oma kogemuse põhjal kinnitan, et see on väga ajamahukas protsess,“ tõdes maakler.

Rentimine pole alati lubatud

Sageli ostetakse välismaal kinnisvara mõttega, et kui pererahvas seda ise parajasti ei kasuta, võiks selle ajutiselt välja üürida. Samas unustatakse uurida, kas antud kinnisvara üldse lubatakse rentida. Näiteks osades kommuunides kehtivad reeglid, mis keelavad seal kinnisvaraga igasuguse renditegevuse. 

Kommunaalkulud sõltuvad paljuski kommuuni ühisala suurusest ja seal pakutavatest mugavustest. Eestlaste poolt enim soovitud lahenduse – kahe magamistoaga korter, mis asub kommuunis, kus on kuni kaks basseini, aiaala, parkimiskohad ja võib-olla ka valvur – kommuuni kulud on umbes 2000 eurot aastas. Sellele lisanduvad veel elektri, vee, korteri kindlustuse ja internetiteenuse tasud.

Korterite ja villade hinnad sõltuvad paljudest teguritest. Asukoht, mere lähedus ja vaade mõjutavad hinda väga palju. Näiteks Marbellas maksab värskelt renoveeritud ja sisustatud avar kolmetoaline korter koos terrassi, ühiskasutuses oleva 3 basseini, privaatse aia ja parkimisvõimalusega 380 000 eurot. Samas Pärnu rannarajoonis maksavad luksuslikumad korterid ilma lisamugavusteta 310 000 – 350 000 eurot. Võrdluseks, Tallinna kesklinnas küsitakse ilma basseini, terrassi ja aiata samaväärse korteri eest juba pool miljonit eurot.