Valitsus saab ettepaneku töötada välja korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamise seadus

Uus seadus võiks asja paremaks teha.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Vabariigi Valitsusele edastamiseks ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemiseks. Ettepaneku eesmärgiks on luua riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele võimalus lepitusorgani moodustamiseks, et lahendada korteriomanike ja -ühistute vahelisi vaidlusi.

„Tallinn on Eesti suurim haldusüksus nii elanike kui ka korteriühistute arvult. Äriregistri andmetel on siin üle 6200 korteriühistu. Tallinna eripäraks on ka Lasnamäe linnaosa, kus on loodud väga suured korteriühistud – näiteks 17 elamu ja 1675 eluruumiga Masti korteriühistu. Seega puudutavad korteriühistutega seonduvad teemad otseselt väga paljusid inimesi,“ rääkis abilinnapea Eha Võrk.

„Sageli tekivad omanike ja ühistute vahel vaidlused, millega kokkuleppele ei jõuta ja ka linna võimalused olukordade lahendamiseks on piiratud. Seepärast esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja korteriühistute vaidluste lahendamise seadus, mis annaks kohalikule omavalitsusele võimaluse moodustada lepitusorgan.“

Hetkel on korteriühistute ja nende liikmete vaheliste erimeelsuste lahendamiseks kaks õiguslikku võimalust – kas vaidluste lahendamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras või kohtuväline nõustamine lähtuvalt lepitusseadusest. Esimene neist on kulukas ja ajamahukas protsess, teine aga eeldab mõlema osapoole soovi ja nõusolekut vaidlus lepitusega lõpetada.

Korteriomaniku ja -ühistu vahelise vaidluse lahendamisel ei saa abi ka üürikomisjonist, sest selle pädevus on ainult omaniku ja üürniku vahelise üürilepinguga seotud vaidluste lahendamine.

Tallinna korteriomanikele ja -ühistutele on Võrgu sõnul juba üle kümme aasta osutatud linnavalitsuse infosaalis tasuta nõustamisteenust, 2019. aastal avati nõustamiskeskus ka Lasnamäel. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul sai keskustes nõustamist kokku 676 inimest.

Kõige sagedamini on pöördumised olnud seotud 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete kohaldamisega praktikas. Korteriühistute juhatuse liikmed saavad vajadusel kaks korda kuus konsultatsiooni ka Tallinna Linnavaraameti korteriühistu- ja elamuosakonna juristilt.

„Eelmisel aastal moodustasime linnavalitsuse korraldusega veel ajutise korteriühistukomisjoni, mille eesmärk on lahendada ühistute ja nende liikmete vaidlusi ning tõhustada ka linna asutuste tegevust korteriühistutega seotud menetlustes. Komisjon alustas tegevust 2020. aasta juunis ja siiani on komisjoni poole pöördutud üle 65 korra. Saame olla rahul, et komisjoni kaasamisega on lahendatud nii mõnegi Tallinna korteriomaniku või -ühistu probleemid,“ lisas Eha Võrk.

Eeltoodu kinnitab abilinnapea sõnul eeldust, et korteriomanikud ja korteriühistu juhatuse liikmed vajavad sellist kohtuvälist organit, mis lahendab kaasomandi valitsemise ja korteriühistu juhtimisega kaasnevaid probleeme kuluefektiivselt ja kohtumenetlusega võrreldes oluliselt lühema aja jooksul. Korteriühistute ja -omanike vaidluste lahendamise vaideorgan oleks alternatiiv kohtule, sarnanedes töövaidlus- ja üürikomisjonile.

Hetkel kehtiv õigusraamistik ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele võimalust moodustada lepitusorganit, mis tegeleb tema haldusterritooriumil elavate korteriomanike ja -ühistutega seotud vaidluste lahendamisega. Tallinna linn soovib esitada Vabariigi Valitsusele ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemise algatamiseks ja on ette valmistanud ka vastava eelnõu teksti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.