Scandium Kinnisvara teatas hiljuti, et nende kliendid saavad nüüd veel ehitamata kodust parema aimduse uue tehnilise lahenduse põhjal, milleks on virtuaalreaalsuses uues kodus ringi vaatamine. Virtuaalreaalsus ehk VR ei ole samas Eesti kinnisvaras midagi superuut, sama tehnoloogiat on kasutanud Pindi Kinnisvara, Uus Maa jt.

Millist ostjat virtuaalreaalsus võiks aidata?

Oma võimalused virtuaalreaalsuse kasutamisel siiski on, Scandium Kinnisvara kommunikatsioonijuht Grete Lüiste sõnul võib see tehnoloogia aidata vähem kogenud ostjat, kel on keeruline veel ehitamata ja paljalt piltide põhjal aru saada, milliseks kujunevad tulevased ruumid, kui kõrged laed ja millised vaated avanevad akendest.

Lüiste selgitab, et virtuaalreaalsuse võimalused jäid neile silma aasta tagasi, kui arhitektide juures avanes võimalus projekteeritav maja 3D prillidega läbi käia. “Kuna meie arendatavad korterid on reeglina väiksemat laadi ja ebareeglipärased (palju loft‘e), siis tahtsime võimalust klientidele näidata, millised need olema saavad, näiteks milline ruumikus korterites peale möbleerimist säilib, kui kõrged hakkavad olema loft’i rõdukorrused, millised saavad olema vaated” märgib ta ja lisab, et virtuaalreaalsuse valdkond on viimase aastaga palju arenenenud, ehkki see on nende jaoks olnud ka paras katsetamine.

Pindi Kinnisvarabüroo juhatuse liige Peep Sooman on virtuaalreaalsuse hüvede osas kinnisvara ostuotsuste tegemisel aga skeptiline. “Me katsetasime seda oma töös juba kolm aastat tagasi, kulutasime palju aega ja raha ja saime oma õppetunnid”. Tema sõnul tahavad inimesed müüdavat toodet kas füüsiliselt näha või kui tegu on alles ehitamata või ehitusjärgus kinnisvaraga, siis jäävad virtuaalreaalsuse võimalused veidi ahtaks, lisaks moonutab virtuaalreaalsus pilti. “Meil juhtus isegi nii, et inimestel, kellele VR prillid pähe pandi, hakkas halb ja nad võtsid lühikese aja järel prillid peast ära,” meenutab ta, ehkki tõdeb, et kolme aastaga on tehnoloogia siiski edasi arenenud ja asjad tõenäoliselt paranenud.

Scandiumi meeskond on saanud oma VR tehnoloogiat alles kuu aega katsetada. Kuid Lüiste väidab, et olukorras, kus nad müüvad 85% korteritest paberil tükk aega enne majade valmimist, annab see ostjatele teatava kindlustunde, et saadakse ostetavast korterist paremini aru. VR-i kasutamine tähendabki nende puhul seda, et saad minna kinnisvarabüroosse ja uue, veel ehitamata näidiskodu n-ö virtuaalreaalsuses läbi jalutada, vastavad VR prillid peas.

Oma silm jääb kuningaks ja määravaks osutub muu

Maris Pukk Arco Varast kahtleb aga, et tänu virtuaalreaalsuse lahendustele ostetaks kinnisvara rohkem paberilt või ilma kohapeal käimata. “Mujal maailmas juba levinud virtuaalne kodu lavastamine (omale meelepärase mööbliga sisustamine kuulutuse juures) on täna Eestis lapsekingades. Kuna sellised süsteemid on välja töötatud välisturgudel, siis selle kohandamine ja kasutajasõbralikuks tegemine meie klienditele on suhteliselt ajamahukas ja kallis, kuid eks aeg näitab, millal see kanda kinnitab ja kuidas see meil vastu võetakse,” ütleb Pukk.

Pukk märgib veel, et kui on võimalus, siis huvilised pigem leiavad selle aja, et käia objektil, näidiskorteris või showroomis, isegi siis kui müüja poolt on kõik digitaalsed lahendused ja eeldused loodud, et seda tegema ei peaks. “Oma silm on kuningas, kehtib ka tänasel päeval! Seega nagu kõikide muude uute asjadega, siis virtuaalreaalsuse lahendustest tuleb võitjaid, kes jäävad, ja kaotajaid, kes pikemas ajas siiski hääbuvad,” usub ta.

Peep Sooman Pindi Kinnisvarast väidab, et ostuotsuse juures mängivad peale ettekujutatavate piltide rolli ka kodu ümbritsev keskkond, kas või see, kui lähedal hakkab olema trammipeatus või kool või lasteaed, kui roheline tuleb koduümbrus, millised inimesed majja kolivad jne.