“Teleri puhul peab inimene leppima, et nüüd ongi vaatamiseks nii suur või väike ekraan, kui ta esialgu ostis. Projektorid on aga paindlikumad, pakkudes nii suuremat maksimaalset “ekraani”diagonaali, kui ka võimalust kuvatu suurust vastavalt konkreetsetele vajadustele muuta,” rääkis ta.
Paindlikkus ei tähenda seejuures aga seda, et selle nautimiseks ei tuleks ohvreid tuua. Kuna telekas on alati ühe koha peal ja sama suur, siis saab selle ümber mugavalt teisi seadmeid paigutada, alates digiboksidest ja ruuteritest kuni soundbaride ja teiste lisaseadmeteni välja. Kui aga projektoripilti soovitakse kuvada paljudes erinevates suurustes, tuleb seadmeid pidevalt ümber tõsta või need alaliselt kaugesse toa nurka paigutada.
Niisamuti tuleb Liivati sõnul tähele panna, et projektor on vaja toas kuhugi paigutada. Kui vanema põlvkonna seadmed kinnitati eksklusiivselt lakke või asetati lauale, siis mitmed tänapäevased projektorid pakuvad oluliselt suuremat paindlikkust.
“Projektori võib püsti panna praktiliselt ükskõik kuhu, aga optimaalse koha leidmine ei ole alati lihtne. Arvesse tuleb võtta seina või ekraani, kuhu pilti kuvatakse, ning ka seda, et miski projektorile ette ei jääks. Telerit on selles mõttes mugavam ja lihtsam kasutada – istu diivanile ja võta pult kätte,” sõnas Liivat.
Väiksema ruumi korral soovitab Liivat seetõttu kaaluda uue põlvkonna short throw projektoreid, mis on võimelised ühe-kahe meetri kauguselt seinale kuni 100-tollist pilti kuvama. See tähendab, et seadme saab sisuliselt panna seina äärde ja kuvada pilti ilma, et peaks muretsema ette jäävate esemete või muude segajate pärast.
“Niisamuti saab need projektorid üsna lihtsalt kappi ära peita, kui parasjagu kinoõhtut plaanis pole” lisas ta.
Kvaliteetne pilt on teleriga lihtsamini saavutatav