Lapsed tõid välja, et nad sooviksid süüa rohkem puuvilju ja et puuviljad oleksid kogu koolipäeva jooksul kättesaadavad. “Laste soov on mõistetav, sest koolipäev on pikk ja lisaks ühele põhisöögikorrale tekib vahepeal vajadus väikeste snäkkide järele,” rääkis Lode.

Väljakutse seisneb selles, et praegune toetuse süsteem võimaldab õpilasele päevas vaid veerand õuna, mida on selgelt vähe. “Selleks, et teada, milline on laste reaalne puuviljade tarbimine, viime detsembris läbi pilootprojekti Tallinna kahes gümnaasiumis, et tulemuste põhjal edasisi ettepanekuid ja otsuseid teha,” lisas Lode. 

Hommikusöök vajab samuti uuendamist. Kuigi koolides pakutakse putru, soovivad õpilased mitmekesisemaid valikuid, nagu võileivad, munad ja peekon. “Lapsed tahavad toitu, mis annaks neile päevaks vajalikku energiat,” rääkis Lode. Praegu on õpilastel võimalik võileibu, vrappe ja smuutisid osta vaid koolipuhvetist oma raha eest. 

Lode sõnul toodi suuremate murekohtadena välja ka asju, mida koolitoitlustaja üksi lahendada ei saa, sest need on seotud sööklakeskkonna ja õhkkonnaga. Noored märkisid, et paljud koolisööklad on liiga kõledad, kärarikkad ja ebameeldivad ning lõunasöögiks antud aeg on väga lühike.

Arutelu käigus kõlas küsimus: kas täiskasvanu tahaks ise süüa kärarikkas keskkonnas ja 20 minuti jooksul? Arutelu näitas, et lapsed ei ole enam lihtsalt toidu tarbijad, vaid aktiivsed osalejad, kes hoolivad oma tervisest, toidu päritolust ja söömise keskkonnast.