“Keegi ei osanud uskuda, et selline olukord võib maailmas tulla, nagu praegu seoses viirusega tekkinud on. Kui kogu aeg on räägitud strateegilisest toidujulgeolekust, siis nüüd ongi see strateegilise toidujulgeoleku aeg käes,” ütlez Saaremaa Talupidajate Liidu  juhatuse liige Aivar Kallas, kelle sõnul on praegu ka suurtootjatel tänu võõrtööjõu kasutamise piirangutele keeruline toimetada. “Nii mõnigi neist võib uksed sulgeda, sest tööjõudu pole. See viib meid täiesti uude olukorda, kus saame loota talupidajatele, kel mahud väiksemad ning kes saavad hakkama oma pere ja kohaliku tööjõuga.”

Sellistel väiketootjatel on aga äärmiselt raske kuhugi kaubandusketti sisse saada, sest toodangut pole nii palju. “Aitame neil ellu jääda tarbides kohalikku toitu!” 

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esinaine Jane Mättik kutsub üles välismaise lihaveise asemel eelistama kohalikku. “Eesti veiseliha on väga hea kvaliteediga ning tervislikum kui välismaalt hiigelsuurtest tootmistest pärit masstoodang, kus loomi vaktsineeritakse ning neile süstitakse hormoone ja antibiootikume. See on oluline, sest suurkasvatustes on tuhandeid loomi koos ning muudmoodi see ei oleks võimalik.”

Eesti veiseliha kasvatajad suudaks aga praegustel tootmise põhimõtetel katta kogu Eesti vajadusi. “Eesti veisekasvatuse kurvem pool on see, et meil on teistest riikides ka väiksemad toetused ja kokkuostuhinnad ning hetkel jääb ilma toetusteta veisekasvatus alla kasumlikkuse piiri. Investeeringuteks raha ei jätku. Kui aga eestlased hakkaks rohkem kodumaist veiseliha eelistama, saaksid ka tootjad võtta suuremaid riske ning tagada veel paremaid tingimusi,” ütles Mättlik.  

Praegu müüvad Mättliku andmetel  paljud oma looma välismaale. “Meie tootjad ei soovi oma loomi müüa Türki, Leetu, Lätti ja Poola, kus saab suuremat raha, aga nad teevad seda praegu, sest pole paremat alternatiivi.”

Ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit rõhutab, et need maitseelamused, mille järele varem tuli Lõuna-Euroopasse sõita, on nüüd ka kodumaal toodetuna täiesti saadaval. “Küsige Eesti oma erilisi maitseid meie väikemeiereidest ja eelistage Uus-Meremaa lambalihale kodumaist,” ütles liidu juhatuse liige Ell Sellis. 

“Kohaliku toidu tarbimise osas on Eestil arenguruumi. Erinevad uuringud on näidanud, et Eesti toitu eelistatakse küll teoorias, kuid poes, turul ja söögikohtades tehakse tihti lähtudes teisi valikuid,” ütles Kaja Piirfeldt, MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige ja piimatootja. 

Tema sõnul on Eesti toidu eelistamine  kasulik nii tootja, tarbija, kui ka riigi majanduskasvu seisukohalt. “Meie toit on väga kvaliteetne, reeglina puhas ja ohutu. Palju on kurdetud Eesti ametnike pedantsuse üle, kuid see tähendab muuhulgas tarbija jaoks, et  Eesti rakendab toiduohutuse osas keskmisest kõrgemaid standardeid.”

Kodumaise toidu tarbimise eelistamisel toob Piirfeldt välja kolm olulist pidepunkti. “Teadlikkus väljas einestades ja kaupu valides – restoranides, turul, kaubanduskettides tuleks järjepidevalt küsida infot tooraine ja kauba päritolu kohta. Kindlasti võiks uurida lähiümbruse tootjate ja kaubavõimaluste kohta ning põhivajadused katta just selliste kaupadega ning mõtestada endale eestimaise eelistamise olulisus. Kodumaine toit on hea tervisele ning tagab samas elukeskkonna säilimise ja majanduse hea käekäigu.”  

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja ütles, et Eesti paistab silma oma suure mahepõllumajandusmaa osakaaluga, mis on kindlasti järjest aktuaalsemaks muutuvate keskkonna- ja kliimaküsimuste kontekstis väga positiivne. “Eestis on mahepõllumajandusmaa osa 22 protsenti kogu põllumajandusmaast, selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidus Austria järel teisel kohal.”

Kohaliku toidu eelistamine on Miku sõnul äärmiselt oluline. “See on tähtis nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka keskkonna aspektist,” ütles ta ning lisas, et  arusaamad sellest, mida täpselt kohaliku toidu all silmas peetakse, on erinevad. “Mõned peavad selleks Eestist pärit ehk kodumaist toitu, teised näiteks 100 kilomeetri suurusest raadiusest pärit toitu, kolmandad oma maakonna toitu. Paljud tootjad ja tarbijad peavad toidu puhul oluliseks lihtsalt vahendajate arvu vähesust. See kõik on hea!” 

Sama kinnitab ka Sirkka Pintmann, MTÜ Ehtne Talutoit esindaja. “Kõik algab teadlikkusest, et kohalik toit on kasulik meie tervisele, majandusele, keskkonnale ja kogukondlikele sidemetele.”

Pintmann leiab, et alustada tulekski teadlikkuse tõstmisest. “Inimene on juba kord selline, et näeb hea kraami nimel rohkem vaeva ja ületab nii mõnegi ebamugavuse, et see kätte saada. Järelikult tuleb inimestel aidata tõsta enda teadlikkust.  Lisaks peaks olema riiklik seisukoht soodustada lühikesi tarneahelaid riigi sees ja ehk ka lähinaabritega.”

Eesti talutoidu maastik on Pintmanni sõnul õnneks väga mitmekesine ja rikkalik – on nii peenemaid lihalõike, pikantsemat juustu kuni viinamarjaveinide ja kalamarjani välja. “Samal ajal on olemas suuremad tootmistalud, robotlaudad, kallis põllutehnika ja neile võetud laenud. Need on tootmised, mis sõltuvad toidutoorme börsihindadest maailmaturul, kütusehinnast ja tööjõust. Seega, autonoomne väiketalu on täna jätkusuutlikum, kui leiab kohaliku tarbija. Tänases kontekstis on see eraisikust tarbija, suuremas plaanis ehk lasteaiad ja koolid, vanadekodud, haiglad Eestis,” ütles Pintmann. 

Ka Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja UMA MEKK kaubamärgi eestvedaja kutsub üles kohalikku tarbima. “Kohalik toit on meie inimeste toodetud ja mõeldud just meie inimesele. Praegusel ajal eriti, kui paljud ettevõtted on seoses kriisiolukorraga suletud, on oluline, et toetaksime just kohalikku ettevõtjat ja soetaksime tema toodangut. Mõtleme ikka enim oma rahvale ja hoiame kokku!”