Ta nentis, et tänavu pole just parim kukeseeneaasta. “Varem sain sellel ajal juba rohkelt kukeseeni ja samuti pomerantspuravikke.”
“Setomaal ilmuvad kukeseened ikka esimesena välja, sõber sai esmaspäeval Piusalt kilo ja ema sõbranna tuttav poolteist kilo,” sõnas üks Võrumaa suurimaid seenehaisid Kalev Ots. Ise pole ta veel seeneluurele läinud. “Võru linna ümber on väga kuiv olnud, peaks väga palju ringi roitma, et seeni leida,” märkis ta. “See-eest on puuke nii palju, et masendav. Äsja sain neljanda, väga pehme koha peale ka veel…”
Seenemüügist elatuv Ots on ka mures, et koroonakriis võib talle tänavu tuua palju konkurente. “Tööd pole, lähevad seenele,” tähendas ta.
“Meie kandis on ainult väikesed nööbid veel, neid ma ei korja,” ütles Paganamaal elav Marje Mürk. “See-eest sain pangetäie vääveltorikuid – väga maitsev seen, võib otse pannile lüüa. Tekstuurilt nagu kanaliha, hapuka maitsega. Praadisin võis, maitsestasin soola-pipraga.”
Seenehuvilised vaidlevad, kas kõik silma jäänud nupukesed tuleks kiirelt korvi ajada või peaks nad metsa kosuma jätma. Enamasti jääb peale esimene seisukoht. See-eest puravikke toovad seenesõbrad juba korvidega metsast välja. Põlva külje alt leitud esimestest palupuravikest teatas tartlane Tuudur Tamme juba 6. juunil.