Kolmeaastane Wilder on staažikas reisikass – tal on selja taga mitu pikka lennureisi, automatkadest ja laevasõitudest rääkimata. “Ta lausa ootab: noh, millal me jälle teele asume?” kirjeldab Wilderi perenaine Karin Murik.

Kolm aastat tagasi töötasid Karin ja tema elukaaslane Tauri ühes Austraaalia veisefarmis, mille omanik leidis oma kuuri alt pesakonna metsikuid kassipoegi. Farmer tahtis kiisud lõksuga kinni püüda, et nood siis looja karja saata – metsikute kasside tapmine on Austraalias paraku väga levinud tegevus.

Kuid Karin ja Tauri otsustasid ühe pruunivöödilise karvapalli ise kinni püüda ja endale võtta. See eeldas muidugi põhjalikku kaalumist, sest Karin ja Tauri kavatsesid paar järgmist aastat Austraalias ringi seigelda ja seejärel Eestisse naasta – kas kassi on võimalik kogu aeg endaga kaasa võtta? Nad leidsid üsna ruttu, et see on täiesti tehtav – kassi vajadused tuleb lihtsalt esikohale seada ning plaanide tegemisel temaga arvestada.