Kõige värskem teade, mis sellel nädalal ELS-ini jõudis, puudutab kassi tulistamist. Tõsi omanikud ei tohi oma loomi hulkuma lasta, seda keelab seadus ning paljudele maa ja aia omanikele ei meeldi kui nende territooriumil võõras loom luusib. Kuid see ei tähenda, et looma võib vigastada või talle muud moodi valu põhjustada. Hulkuvale lemmikloomale tuleb järgi kutsuda varjupaik.

Lisaks levis sotsiaalmeedias nädala alguses lugu, kus pealtnägija kirjeldas koera piinamist ühe noormehe poolt. Nimelt oli Tallinnas Tondil noormees jalutamas labradori moodi koeraga, keda ta korduvalt näkku lõi, poos rihmaga ja istus tal seljas. Koer olevat olnud hirmul. Pealtnägija mõistagi sekkus ja kutsus politsei. Kahjuks jäi teadmata, kas politsei noormeheni jõudis.

Seesugused juhtumid on suhteliselt tavalised. Vägivaldse käitumise põhjustab üldjuhul loomaomaniku hakkamasaamatus oma loomaga või nende enda vaimsed probleemid, mida nad looma peal välja elavad. Loomulikult ei ole üheski olukorras, ka looma õpetamisel, normaalne ega ka vajalik teda lüüa, rihmast puua, sundida teda vägisi tegema midagi mida ta ei soovi või muul moel looma peal jõudu või valu kasutada. Selline vägivaldne käitumine peaks olema taunitav alati ja ei tohiks oleneda looma liigist või tõust.

Kuna sageli on looma väärkohtlejaks just looma enda pereliige, kelle eest loom ise ennast kaitsta ei taha või ei saa, siis on tema ainsaks variandiks, et vägivallast pääseda, kõrvaline silm või kõrv, kes vägivallatsejast teada annab. „Kui märkad kedagi looma vääralt kohtlemas, siis tasub kohale kutsuda politsei ja samal ajal ka toimuvat filmida, kuna politsei saabudes võib olla loomavastane tegevus lõppenud või omanik koos oma loomaga ära läinud. Juhtunu filmimine annab võimaluse toimunut tõestada ka takkajärele. Tagantjärgi avalduse tegemiseks või toe saamiseks võib pöörduda ka Eesti Loomakaitse Seltsi poole,” sõnas Kamm.