Eelnõu üks algatajatest, keskfraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik märkas, et tänaste reeglite järgi peab iga Eesti omavalitsus pidama lemmikloomade üle arvestust, ja selle tulemuseks on Eestis kasutusel sadakond erinevat lemmikloomade registrit.
“Mõned neist on suuremad, mõned spetsiifilised (näiteks ainult koerte jaoks), mõni on lihtsalt üks vihik vallavamaja valvuri käes või üks Exceli tabel mingis vallavalitsuse arvutis. Selge see, et selline korraldus ratsionaalne ei ole: kui näiteks koer jookseb ära siis võib ta vabalt omavalitsuse piiri ületada ja naabervald sinna ruudulisse vihikusse ei näe,” lisas saadik.
Õiguskantsleri institutsioon on viimase 15 aasta jooksul mitu korda probleemile tähelepanu juhtinud. Õiguskantsler on ka korduvalt vabariigi valitsuse poole pöördunud ettepanekuga luua üleriigiline lemmikloomaregister, kuid tulutult. Ühtse registri loomist soovitasid ka erinevad loomakaitse organisatsioonid, kes andsid oma panuse eelnõu väljatöötamisse.