Operatsiooni üle elanud hobustest ei pruugi enam spordis asja saada, mis on Mälbergi sõnul hobusekasvatajale väga suur majanduslik põnts. “Üks seltskond hobuseid on muldkoplis, sest nad ei tohi rohelist heina süüa, ainult kuiva,” rääkis Mälberg. “Neil on selline haigus nagu laminiit – kabjanahapõletik. Heina sees on suhkur, see põhjustab kabjaseinas põletikku. Aga inimesed vaatavad, et vaesed hobused – koplis pole neil mitte midagi süüa.”

Seetõttu hakkavad inimesed teeäärset heina hobustele pakkuma. “Hobused muidugi tahavad rohelist heina hullupööra,” nentis Vanessa Mälberg. “Lisaks sellele, et heinasöötmine võib samuti lõppeda hobuse surmaga, on see ka muidu ohtlik. Hobused võivad heina pärast kaklema minna ja üksteist vigastada või aia ära lõhkuda ja välja pääseda.”

Samuti võivad hobused hammustada, kui neid paitatakse. “Kui hobune kedagi vigastab, jääb süüdi hobuse omanik,” nentis Mälberg.

Talle on tuttavad hobusepidajad kurtnud, et isegi hoiatussildid ei hoia inimesi eemal. “Lähed midagi ütlema, inimesed saavad veel vihaseks ka,” ohkas Vanessa Mälberg. “Küsivad, et miks teil siis hobused on, kui neid vaadatagi ei või. No aga ega ma ei keela – tule ja küsi, kui omanik on juures, siis võib isegi leivatükki anda.”

“Te ei pane ju loomaaias kätt lõvipuuri, ettearvamatu hobune on ka ohtlik,” hoiatas ka Harjumaal Kurtnas asuva Uuesopsu Minitalli perenaine Signe Orav. Ta märkis, et inimesed mõtlevad sageli. “Tükk suhkrut või leiba või maast korjatud rohtu ei tee neile midagi, vanasti anti alati!” “Paraku on nii, et päeva jooksul möödub koplitest palju inimesi ja nii jabur kui see ka ei ole, tahavad nad kõik alati midagi anda ja kõik mõtlevad, et on ainukesed, kes miskit pakuvad.”