1. Tuulutada ruume, et tagada piisav ventilatsioon.

2. Märgata puutepindu (nt ukselingid, käsipuud, liftinupud, lülitid, toolide käetoed alt ja pealt, WC ja vannitoa pinnad jm) ja teha ruumides ringkäik ning märgata määrdunud esemeid. Jälgida ja mõelda, milliseid kohti erinevad inimesed puudutavad.

Asjatundjate kogemusel on nt üle 90% seebi- ja paberidosaatorite puutepindadest (alt ja vajutuskohad) mustad, sageli unarusse jäävad puutepinnad on ka uste servad, lingi ümbrus; koolides toolide alused, seljatoed; ühiskasutuses olevad esemed, tarbed kontorites (nt klaviatuur, klambrilööja, VR prillid mängukeskustes, köögitehnika, telefon, jpm).

3. Märgkoristus on vajalik pinnal olevast mustusest (sh mikroorganismidest) lahti saamiseks. Oluline on meeles pidada, et kõik pinnad, mis vajavad kuivamiseks rohkem, kui 30 sekundit, tuleb eraldi kuivatada. Ise kuivades võivad jääda pinnale jääkmustus ja ka mikroorganismid.

4. Puhtuse loomiseks piisab täiesti tavapärastest ainetest ja viisidest, nt kasutada puhta veega niisutatud puhast mikrokiust lappi. Oluline on lapi sobiv niiskusaste, et see seoks piisavalt mustust ning piisavalt tugev pühkimine!

Mustuse eemaldamisel on oluline roll mehhaanikal ehk pühkimisel tuleb pinda nühkida piisavalt tugevalt. Leebe „silitamisega“ võib jääda oluline osa mustusest ja ka mikroorganismidest eemaldamata. Seniste uuringute põhjal eemaldab selline viis piisavalt infektsiooniviiruseid ja ennetustöös puudub otsene vajadus desinfitseerivate vahendite kasutuseks.

5. Siledate pindade puhastamiseks piisab koristustekstiili niisutamiseks veest (nt mikrokiust lapi puhul), poorsete pindade puhastamisel annab parema tulemuse nõrgalt aluseline (pH 8-9) puhastusaine lahus sh ühekordsete koristustekstiilide puhul.

6. Puhasta puutepindasid ja määrduvaid esemeid tavapärasest sagedamini ja regulaarselt. Avalikes ruumides, kus liigub palju erinevaid inimesi, on nt puutepindade puhastamine mõistlik iga 2-4 tunni järel. Arvestada, et silmaga nähtav puhtus ei ole puhas veel mikroorganismidest! Kui on silmaga nähtav määrdumine, siis see on mikroorganismidele eriti heaks pelgupaigaks.

7. Puhastada koristustarvikud hoolikalt iga koristuskorra lõpus. Koristustekstiile pesta pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril. Koduseks kasutuseks mõeldud pesumasinate puhul temperatuuril 65-90°C. Veeämbris või kraani all käsitsi pestes tekstiilid puhtaks ei saa.

8. Vajadusel võib sanitaarruumides (WCd, tualettruumid) kasutada lisaks vastavaid desinfitseerivaid vahendeid ehk biotsiide (vt soovitusi allpool).

9. Pöörata tähelepanu koristuslappide voltimisele ja aseptilisele tööviisile, s.t puhastamisel liikuda puhtamalt pinnalt mustema suunas, erinevaid pindasid puhastades pöörata lapil uus külg jne. Eesmärgiks mustuse kokku korjamine, mitte laiali ajamine.

10. Mõelda läbi erinevate koristustekstiilide käsitlemine ja teekond, et need enne kasutamist ei saastuks. Erinevate ruumide puhastamiseks kasutatavad koristustarvikud peaksid olema erinevad, et vältida tarviku vahendusel mustuse s.h mikroobide edasi kandumist.

11. Võimalusel kergesti määrduvaid ja sagedast puhastamist vajavaid esemeid mitte kasutada. Tühjendada prügikaste, kui need on täis ¾ ning puhastada prügikastid pärast tühjendamist.

Hea õpetlik video pindade puhastamisest:

Kuidas puhastada ja desinfitseerida ruumi, kus on viibinud koroonahaige inimene?

1. Võimalusel hoida ruumid ja pinnad kasutuseta hetketeadmiste alusel umbes kümme päeva.

2. Puhastada ruume ja pindasid hoolikalt, nagu eespool kirjas. Desinfitseerivaid vahendeid kasutada juhul, kui on teada ulatuslik COVID-19 kokkupuude ja kui muid puhastusmeetmeid rakendada ei saa!

3. Koristustarvikud peavad olema kergelt puhastatavad, puhastada tarvikuid pärast antud ruumi(de) puhastamist, enne kui alustatakse tööd uutes ruumides. Kui ei ole võimalust pesumasinas pesta, siis kasutada ühekordsed lappe!

4. Korduvakasutusega koristusvahendid ja tekstiilid pesta vähemalt 90°C temperatuuril. Kui kuumaveeringlust ei saa kiudude omaduste tõttu kasutada, tuleks tekstiilide pesemisel lisada spetsiaalseid kemikaale (nt naatriumhüpokloritit sisaldavaid pleegitus- või pesupesemisvahendeid või spetsiaalselt tekstiilide jaoks välja töötatud puhastusvahendeid).

5. Eritised ja eritiseplekid (nt sülg, okse, veri või väljaheide) pühkida kokku ühekordse lapiga. Koristuses tekkivad jäätmed korjata suletavasse kotti.

6. SARS-CoV-2-ga potentsiaalselt saastunud ruumid ja pinnad tuleb enne nende taaskasutamist hoolikalt puhastada. Kindluse mõttes võib pinnad pärast puhastamist desinfitseerida virutsiidse toimega ainetega (biotsiidiga), mis on teadaolevalt tõhusad koroonaviiruste vastu.

7. SARS-CoV-2 puhul on soovitav kasutada desinfitseerivaid vahendeid, mis sisaldavad kas 0,1-0,5% naatriumhüpokloritit või vähemalt 70% etanooli (piisav mõju on vähemalt 1 min) või vm virutsiidse toimega ainet.